Eduard Kägi
Eduard Kägi (23. märts 1899 Mahu küla Viru-Nigula kihelkond – 4. aprill 1997) oli eesti meremees, matemaatik, meteoroloog, merenduspedagoog ja vaimulik.
Hariduse sai Eduard Kägi külakoolis, kihelkonnakoolis ja kõrgemas algkoolis. Tal oli ka igatsus keskkooli minna, kuid kehvade majandusolude tõttu astus ta Narva merekooli, hiljem Peterburi merekooli. Peterburi merekadettide koolis õiendas ta kapteni eksamid. Tagasi kodumaal olles lõpetas ta Tartu õhtugümnaasiumi ja asus õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat ja astronoomiat. Ülikooli lõpetas ta aastal 1927. Seejärel siirdus ta Tallinna Merekooli õpetajaks.[viide?]
Ta töötas aastaid Tallinna Merekoolis õpetajana ja kolm aastat oli selle direktor. Ta kirjutas ka kaks õpikut. Veendunud ulatusliku hariduse väärtuses merejuhtkonna väljaõpetamiseks, astus ta Hamburgi Ülikooli, õppides seal meteoroloogiat, okeanograafiat ja füüsikat. Hamburgis kaitses ta 25. juulil 1939 dr. rer. nat. doktoriväitekirja teemal "Õhurõhu ja tuulte mõju veeseisule Eesti rannikul".[viide?]
Rootsis töötas dr. Kägi Göteborgi aeroloogiajaama juhatajana ja hiljem Göteborgi merekooli korralise õppejõuna kuni erruminekuni aastal 1968. Koolivaheaegadel sõitis ta Rootsi laevade juhtkonnas ookeanidel ja ümbermaailmareisidel. Oli ka innukas koorilaulja, alustades juba aastal 1913 segakooris. Hiljem osales üliõpilas- ja meeskoorides. Osales 1994. Tallinnas üldlaulupeol, kus andis ka intervjuu Mati Talvikule.[viide?]
Lapsepõlves unistas ta kirikuõpetajaks saamisest. Küpse mehena hakkas ta usuteadust õppima. Ta õppis usuteadust aastatel 1966–1969 Lundi Ülikoolis ja Göteborgi Svenska Religions-Vetenskapliga Institutis. Prooviaastal oli ta E.E.L.K. Stockholmi koguduses. Õpetajaks ordineeriti ta 22. märtsil 1970[1].
Oli aastatel 1970–1985 Põhja-Saksamaa koguduse õpetaja, 1970–1987 Niedersachseni koguduse õpetaja. Aastatel 1974–1987 oli ta Saksamaa praostkonna abipraost. Aastatel 1982–1987 oli ta Lõuna-Baieri- ja Baden-Württembergi koguduse hooldajaõpetaja. 1987. aastal läks ta kirikutöölt emerituuri[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Meteoroloogia ja okeanograaafia: merekoolidele / Eduard Kägi. Tallinn: Tallinna Merekool, 1933.
- Astronoomia merekoolidele / Eduard Kägi. Tallinn: Tallinna Merekool, 1934.
- Eluraamat: [mälestused] / Eduard Kägi. Kållered: [s.n., 1992] (Rootsi).