Eduard von Dellingshausen
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eduard von Dellingshauseni isa oli Nikolai von Dellingshausen, kes oli samuti Eestimaa rüütelkonna peamees ning tegeles matemaatika ja loodusteadustega, avaldades mitmeid selleteemalisi traktaate. Dellingshausenil oli ka vanem vend, kelle nimeks oli samuti Nikolai, ning kaks õde.
Dellingshausen omandas keskhariduse Tallinna toomkoolis ning õppis seejärel aastatel 1880–1884 isa mõjutusel Tartu Ülikoolis füüsikat. Ta täiendas end aastatel 1885–1886 veel Berliinis ja Münchenis, kuid doktoritöö kirjutamiseni siiski ei jõudnud, sest perekonna rahalised vahendid ei võimaldanud tal kauem välismaal viibida. Seetõttu naasis ta Eestimaale, kus asus majandama Virumaal asuvaid peremõisaid (vt Aaspere mõis).
Aastatel 1887–1902 tegeles Dellingshausen eestkätt mõisamajandusega, kuid tegutses samal ajal ka mitmes Eestimaa kubermangu omavalitsusametis, osaledes ka Eestimaa maapäevadel. 1902. aastal seati ta Eestimaa rüütelkonna peamehe kandidaadiks ning ta osutus valituks. Osava diplomaadina oskas ta läbi saada nii Eestimaa kuberneride kui ka Venemaa keisrikojaga ning Eestimaa aadli huve edukalt esindada. Lisaks peamehe ametile kuulus Dellingshausen ka Venemaa keisririigi Riiginõukogusse.
1917. aastal, kui baltisaksa rüütelkondi ähvardas enamlastepoolne likvideerimine, otsustas Dellingshausen sidemed Nõukogude Venemaaga katkestada ning kuulutas 13. detsembril Eestimaa hertsogiriigi Nõukogude Venemaast sõltumatuks. Samuti esitas ta Saksamaa keisririigile palve Eestimaa okupeerida. Sellest said aga teada enamlased, kes 1918. aasta jaanuaris Dellingshauseni vangistasid ja kogu Balti aadli lindpriiks kuulutasid. Jaanuarist märtsini 1918. aastal viibis Dellingshausen koos teiste juhtivate baltisakslastega Petrogradis Krestõ vanglas ning ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest surma. Tänu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu tingimustele õnnestus tal hukkamist vältida ning ta naasis Eestimaale.
1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötas Eestimaa rüütelkonna peamees Dellingshausen koos teiste baltisakslaste juhtidega Balti hertsogiriigi loomise nimel. 12. aprillil 1918 kuulutas Balti Maanõukogu (saksa keeles Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja Balti Hertsogiriigi. Maapäeva otsuste edastamiseks Saksa valitsusele moodustati 12-liikmeline saatkond eesotsas Eestimaa Rüütelkonna peamehe parun Eduard von Dellingshauseniga. 21. aprillil 1918. aastal Berliinis vastuvõtul tänas Balti Maanõukogu saatkond Saksamaa riigikantsler krahv Georg von Hertlingit Balti provintside vabastamise ja Saksa riigi kaitse alla võtmise eest ja paluti keisrit moodustada Balti provintsidest Preisi kuninga kaudu Saksa riigiga ühendatud monarhistlik-konstitutsiooniline riik.
Kui Balti Hertsogiriigi loomine ebaõnnestus, siis otsustas ta koos perega Eestist lahkuda. Alates 1918. aasta detsembrist kuni surmani elas Dellingshausen Saksamaal. Ta on maetud Eestis Lääne-Virumaal Haljala kalmistule, kus on Dellingshausenite hauaplats.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Dellingshausen oli abielus oma sugulase Alexandra von Dellingshauseniga, neil oli kolm tütart.
Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]
| Eduard von Dellingshauseni esivanemad | |||
| Parun Eduard von Dellingshausen (1863–1939) |
Nikolai von Dellingshausen (1827–1896) |
Eduard von Dellingshausen (1795–1845) |
Friedrich von Dellingshausen (1769–1839) |
| Karoline von Krusenstiern (1771–1839) | |||
| krahvitar Anna von Lambsdorff (1798–1876) |
krahv Matthias von Lambsdorff (suri 1828) | ||
| Anna Boethlingk | |||
| Alexandrine Elisabeth von Weiss (1837–1912) |
Alexander von Weiss (1792–1845) |
Andreas von Weiss (1760–1821) | |
| Anna Maria Albrecht | |||
| Elisabeth von Wrangell (1804–1875) |
Georg von Wrangell (suri 1836) | ||
| vabapreili Katharina von Ungern-Sternberg | |||
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Die Baltischen Landesstaaten unter russischer Herrschaft 1710–1918 und die Gegenwärtige Lage im Baltikum (1926).
- Die Entstehung, Entwicklung und aufbauende Tätigkeit der Baltischen Ritterschaften (1928).
- Im Dienste der Heimat! (1930, eesti keeles: Kodumaa teenistuses: Eestimaa rüütelkonna peamehe mälestused
- 1994 ja
- 2011, raamatusari "Eesti mälu"
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Mälu: Eduard von Dellingshausen "Kodumaa teenistuses", Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2011
- Dellingshausen, Eduard* Julius Alexander Frh. v. (1863-1939), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
| Eelnev Otto von Budberg |
Eestimaa rüütelkonna peamees 1902–1918 |
Järgnev Otto von Lilienfeld |