Eduard Artemjev

Allikas: Vikipeedia
Eduard Artemjev

Eduard Artemjev (vene keeles Эдуард Николаевич Артемьев; 30. november 1937 Novosibirsk29. detsember 2022 Moskva) oli vene helilooja, tunnustatud filmimuusika looja.

Eduard Artemjev lõpetas 1960. aastal Moskva konservatooriumi kompositsiooni eriala Juri Šaporini õpilasena. Pärast õpinguid tutvus ta vene inseneri Jevgeni Murziniga, kes on tuntud süntesaatori ANS loojana. Sealt sai alguse Artemjevi huvi elektronmuusika vastu. Teda koos Murziniga peetakse elektroonilise filmimuusika juurutajaks NSV Liidus. [1]

Artemjevi esimeseks filmitööks oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu".[1] See oli esimene Nõukogude Liidu film, kus kasutati elektroonilist muusikat. Praeguseks on ta muusika kirjutanud enam kui 200 multi- ja mängufilmile ja teinud koostööd selliste tuntud vene filmirežissööridega nagu Andrei Tarkovski, Nikita Mihhalkov ja Andrei Kontšalovski.

Lisaks filmimuusikale on Artemjevi loodud pantomiim-ballett "Surnud hinged" (1966), orkestrisüidid "Ljubki" (1963), "Ringmängud" 1957, elektron-muusika "Mosaiik" (1968), Etüüd 1968, "Tempereerimata muusika" (1969), 12 pilku helidemaailma e. ühe tämbri variandid (1971), "Glassololid" (1972) jpm.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika filmidele[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 "Unistusele vastu" ("Мечте навстречу")
  • 1972 "Solaris" ("Солярис"; režissöör Andrei Tarkovski)
  • 1972 "Doktor Evansi vaikimine" ("Молчание доктора Ивенса"; režissöör Budimir Metalnikov)
  • 1974 "Võõrastele oma, omadele võõras" ("Свой среди чужих, чужой среди своих"; režissöör Nikita Mihhalkov)
  • 1975 "Peegel" ("Зеркало"; režissöör Andrei Tarkovski)
  • 1976 "Armastuse ori" ("Раба любви"; režissöör Nikita Mihhalkov)
  • 1979 "Siberiaad" ("Сибириада"; režissöör Andrei Kontšalovski)
  • 1979 "Stalker" ("Сталкер"; režissöör Andrei Tarkovski)
  • 1980 "Peruu indiaanlased" ("Легенды перуанских индейцев")
  • 1980 "Babajagaa on vastu" ("Баба-Яга против!")
  • 1980 "Päevi Oblomovi elust" ("Несколько дней из жизни И.И. Обломова"; režissöör Nikita Mihhalkov)
  • 1982 "Suguselts" ("Родня"; režissöör Nikita Mihhalkov)
  • 1983 "Tunnistajateta" ("Без свидетелей")
  • 1991 "Geenius" ("Гений")
  • 1991 "Urga" ("Урга (Урга — территория любви)"; režissöör Nikita Mihhalkov)
  • 1991 "Štemp" ("Штемп")
  • 1993 "Anna – 6 kuni 18" ("Анна от 6 до 18")
  • 1993 "Patt" ("Грехъ. История страсти")
  • 1994 "Limiit" ("Лимита")

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Биография Э. Н. Артемьева по версии портала "Люди"". Eduard Artemjevi koduleht (vene). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2014. Vaadatud 22.07.2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]