Edgar Oissar
Edgar Oissar (30. märts (18. märts vkj) 1899 Raudna vald, Viljandimaa – 28. oktoober 1977 Viljandi) oli eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Edgar Oissar oli metsavahi poeg.[1]
Aastatel 1918–1920 võitles Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi, õppis 1921–1925 Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas ja 1925–1928 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–1933 Haridusministeeriumi stipendiaadina Berliini ja Göttingeni ülikoolis, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung".
Oli 1929–1930 Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi õpetaja, aastast 1934 Tallinna Pedagoogiumi ja Õpetajate Seminari õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja Õpetajate Koja sekretär, 1939–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumi, Kutsevaliku Nõuandebüroo ja Rahvaülikooli õppejõud, 1940–1944 Tallinna Tehnikainstituudi / Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatukogu juhataja, 1944–1950 Riikliku Raamatukogu osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja ENSV TA Raamatukogus.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uuris eesti kooli, pedagoogika, kirjanduse ja bibliograafia ajalugu.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus säilitatakse tema käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971). Koostas bibliograafilisi kogumikke.[1]
- Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn 1928
- Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru 1930
- G. F. Parroti maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu 1967
- Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
- Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu 1973
- F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu 1975
- Akadeemik F. J. Wiedemanni pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
- Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 382–383
- Oskar Kuningas. "Edgar Oissar". In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
- E. Karus. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn 1990
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II kd. Tartu 1994. Lk 168
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.