Ecuadori-Peruu piirisõda

Allikas: Vikipeedia
Ecuadori ja Peruu vaidlusalused alad. Sinised on Ecuadori sõjaväebaasid ja valge ning punasega Peruu baasid.

Ecuadori-Peruu piirisõda ehk Cenepa sõda oli Ecuadori ja Peruu vaheline sõda territoriaalsete vaidluste lahendamiseks Condori mäestikus Santiago ja Zamora jõgede vahel 26. jaanuarist 1995 kuni 28. veebruarini 1995. See raskesti ligipääsetav ala on rikas kulla, uraani ja nafta poolest.

Peruu arvates oli kahe maa vaheline 1000 kilomeetrine piir kokku lepitud Rio de Janeiro Protokolliga, mis sõlmiti 1941 peale kahe riigi vahelist kümnepäevast sõjategevust. Ecuador aga annulleeris protokolli 1960. aastal, kui 78 kilomeetrine lõik kahe riigi vahel oli veel maha märkimata. See piirkond kujuneski hiljem vaidlusaluseks. Pikaaegne territoriaalne vaidlus arenes 26. jaanuaril 1995 dšunglisõjaks, kui Peruu sõjaväe kopter maandus Ecuadori vahiposti seljataga, ning kopterit rünnati. Kuigi mõlemad pooled olid sõjategevuseks pikalt valmistunud, piirkonda oli viidud suur hulk sõjaväge, raskerelvastust ja lennuväge, süüdistasid mõlemad teineteist agressioonis.

Järgmisel päeval, 27. jaanuaril kuulutati mõlemas riigis välja üldmobilisatsioon. Ka sõjalaevastikud olid valmis teineteist ründama. 28. jaanuaril 7:45 alustas Peruu maaväe ja lennuväe rünnakuga vaidlusaluses piirkonnas ning vallutas mõningaid maa alasid. Rünnak jätkus ka järgmisel päeval, kuid Ecuador suutis Peruu väed peatada ning vallutas tagasi Tiwintza, Cueva de los Tayosi, Base Suri Coangose piiripunktid ning lasi alla ühe vene päritolu Mi-8TV helikopteri. Pihta saadi veel ühele kopterile, kuid see suutis siiski baasi lennata. 31. jaanuaril vallutas Peruu tagasi osa eelmisel päeval kaotatud alasid: Tiwintza, Coangose ja Cueva de los Tayose piiripunktide ümbruses. Mõlemad pooled eirasid jätkuvalt rahvusvahelisi palveid sõjategevuse lõpetamiseks. 1. veebruaril jätkasid mõlemad pooled rünnakuid teineteise positsioonidel. Rünnakuid toetas nüüd ka suurtükituli. Peruu kaasas lahingusse A-37B tüüpi sõjalennukid ning need ründasid Ecuadori positsioone. Peruu vallutas sellel päeval Cóndor Miradori sõjaväebaasi. Peruu armee patrull sattus aga Cueva de los Tayose piirkonnas miiniväljale ning kandis mitmeid kaotusi. Äge lahing jätkus ka terve järgmise päeva. 3. veebruaril ründasid Ecuadori hävitajad esmakordselt Peruu positsioone. Vahelduva eduga täiemõõduline lahing kestis aga edasi. 6. veebruaril kaasas Peruu lahingusse Canberra reaktiivpommitajad, milledest üks ei jõudnud baasi tagasi. Ecuador väitis, et tulistas selle alla. Peruu aga, et lennuk oli lennanud halva nähtavuse tõttu vastu mäekülge. Mõlemale poolele erilise eduta sõjategevus jätkus rahvusvahelistele jõupingutustele vaatamata. 9. veebruar oli raske õhurünnakute päev. Hommikul ründasid Peruu A37-B ja Su-22M-id Ecuadori positsioone. Lõuna ajal märkas Ecuadori radar uut rünnakulainet ning saatis seekord vastu kaks MirageF1JA ja kaks IAI Kfir C.2 hävitajat. Toimunud õhulahingus kaotas Peruu ühe Su-22M ja ühe A-37B lennuki. Ecuadoril kaotusi polnud. Nüüdseks oli maavägede sõjategevus tagasihoidlik, seevastu ägenesid aga õhulahingud. 11. veebruaril sai tabamuse üks Ecuadori A-37B sõjalennuk, kuid suutis lennata tagasi baasi. 12. veebruaril teatas Peruu kahe Ecuadori lennuki allatulistamisest, kuid Ecuador lükkas need väited ümber.

13. veebruaril alustas Peruu massiivset rünnakut õhuvägede toetusega Coangose ja Tiwintza baasidele. Ecuador tulistas alla ühe Peruu kopteri ja teatas ka teise kopteri allatulistamisest, mille aga Peruu ümber lükkas. Sama päeva õhtul teatas Peruu president telekaamerate ees, et armee on vallutanud Tiwintza baasi ja ütles, et Peruu on sõja võitnud ning avaldas valmisolekut relvarahuks. Kuid võitlus jätkus endise ägedusega.

17. veebruaril kandsid nelja Rio de Janeiro protokolli garandi (USA, Brasiilia, Argentina, Tšiili) jõupingutused vilja ning kahe riigi diplomaadid leppisid Brasiilia pealinnas kokku relvarahus, mis tähendas muuhulgas vaidlusalusel alal demilitariseeritud tsooni ning rahvusvahelisi vaatlejaid kahe vaenutseva poole vahele.

Kuid sõjategevus aga jätkus. Kui esimesed vaatlejad 21. veebruaril saabusid, oli lahing ikka veel täies hoos ning Ecuadori Patuca sõjaväebaasis olevad vaatlejad keeldusid kahe sõdiva poole vahele minemast. Mõlemad pooled süüdistasid teineteist relvarahukokkuleppe rikkumises. Järgmist 22. veebruari on hakatud Ecuadoris kutsuma mustaks kolmapäevaks. Peruu alustas massiivset rünnakut Ecuadori positsioonidele Tiwintza baasi lähedal. Ecuador kaotas enda andmetel sel päeval 14 sõdurit. Lõpuks 28. veebruaril kirjutasid kaks riiki Montevideos alla Montevideo deklaratsioonile, mille kohaselt lõpetati sõjategevus ja tõmbuti tagasi deklaratsioonis näidatud positsioonidele. Sellega oli Ecuadori-Peruu piirisõda läbi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]