Ebaseaduslik metsaraie

Ebaseaduslik metsaraie on puidu ülestöötamine, rikkudes riigi poolt kehtestatud seadusi ja määrusi. Ebaseadusliku metsaraie alla loetakse muuhulgas puidu seadusevastane transport, ostmine või müük; lubadeta metsaraie; looduskaitsealal või looduskaitse all olevate puude raie; ettenähtud piirangute ületamine. Seaduserikkumiseks loetakse ka kauba valesti deklareerimine tollis, samuti maksudest ja muudest sätestatud kuludest kõrvalehoidmine.

Ülevaade

Metsaraie rahvusparkides: Korindo (Indoneesia) juhtum

2004. aasta märtsis korraldas Greenpeace demonstratsiooni, peatades Indoneesia ettevõtte Korindo kaubalaeva, mis transportis puitu Prantsusmaale, Ühendkuningriiki, Belgiasse ja Madalmaadesse. Korindo viib läbi ebaseaduslikku metsaraiet viimases Indoneesia vihmametsas. 2003. aasta mais korraldas Indoneesia valitsus juurdluse, mis kinnitas, et Korindo puidutarnijad on üldtuntud „puiduparunid“, kes saavad oma puidu orangutani elupaigast – Tanjung Putingi rahvuspargist. Tanjung Putingi rahvuspark on üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tunnustatud maailma biosfäärikaitsealasid ning suurim kaitstud soometsade ala Kagu-Aasias.

Ebaseaduslik metsaraie on ulatuslike tagajärgedega probleem, kahjustades eelkõige metsi, kohalikke kogukondi ning tootjariigi majandust. Suurtarbijatel, nagu Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit, puuduvad legaalsed vahendid, et ebaseaduslike puidutoodete turule jõudmist piirata. Algtootja identifitseerimise muudab eriti keerukaks tõsiasi, et sagelu luuakse seadusest kõrvale hiilimeks raiefirma ja lõppmüügiga tegeleva firma vahele hulganisti varifirmasid. Lisaks segatakse ebaseaduslikult saadud puit vaheladudes või sadamates seadusliku puiduga või võltsitakse seadusliku puidu dokumente, deklareerides koguseid tegelikust suuremaks. Kuigi 2013. aastal jõustus Euroopa Liidu puidumäärus, mis proovib eeltoodud probleemile lahendust leida, pole selle mõju veel täielikult vaadeldav olnud. Lisaks ei saa piirata importkaupade sissevedu, sest see ei vastaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni diskrimineerimisvabale regulatsioonile. TRAFFIC on loodusvarade jälgimisvõrgustik, mis püüab jälgida ebaseaduslikult ülestöötatud puidu kaubandust.

Ulatus

Ebaseadusliku metsaraie kahjusid üksnes riigimaadelt hinnatakse aastas umbes 15 miljardi dollarini. Täpseid arve on raske hinnata, sest tegu on ebaseadusliku tegevusega, mistõttu jälgitavad andmed puuduvad. Hinnangute põhjal on ligi pool Amasoonias, Kesk-Aafrikas, Kagu-Aasias ja Venemaa Föderatsioonis tehtavast metsaraiest ebaseaduslik.

Olemasolevatesse andmetesse ja hinnangutesse ebaseadusliku metsaraie kohta tuleb suhtuda ettevaatlikkusega – kõrged näitajad võivad halvas valguses peegeldada õigusaktide järelevalvet ja täitmist või vihjata altkäemaksudele ja korruptsioonile. Mitmed vabaühendused avaldavad tegelikkusest erinevaid andmeid, et probleemile rohkem kajastust saada. Väärad andmed võivad aga ohustada puidutööstusettevõtete mainet ja nende tulevikuväljavaateid, sh konkurentsivõimele teiste materjalidega. Siiski on eelmainitud vabaühenduste uuringuandmed ainsad ebaseadusliku metsaraie hulka kajastavad allikad mitmetes riikides. Eesti Vabariigis hinnati 2003. aastal ebaseadusliku metsaraie suuruseks 1%, ent vabaühendus Eesti Roheline Liikumine hindas metsaraie suuruseks ligi 50%. Suur osa juhtumeid, mida Eesti Roheline Liikumine eelmainitud uuringus kajastas, olid aga seadusandlike kitsenduste ja bürokraatlike erinõuete rikkumised, mis kehtestati looduskaitsjate survel ja millelaadsed nõuded Lääne-Euroopas ei kehti (sel viisil tehtud raieid ei peeta ebaseaduslikeks raieteks). Näiteks loetakse uuringus kogu langi raie ebaseaduslikuks raieks juhul, kui metsamaterjali vedanud auto läheb katki, koorem laaditakse ümber teisele autole ja veetakse sihtkohta algse veoselehega (vedu alustanud auto numbrile vormistatud veoseleht). Samuti loetakse rikkumiseks olukord, kus autojuht metsamaterjali vedades töö- ja puhkeaja seadust rikub.

Tagajärjed

Ebaseaduslik metsaraie Tais. Foto on tehtud Mae Wang piirkonnas, Chiang Mai provintsis 2011. aasta märtsis.

Ebaseaduslikul metsaraiel on mitmeid looduslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Ebaseaduslik metsaraie avaldab otsest mõju metsatustumisele ja seega kaudselt ka kliimamuutusele. Väheneb looduslik mitmekesisus, mis õõnestab seaduste täitmist ja vastutustundlikku metsamajandamist. Illegaalsed tegevused suurendavad korruptsiooni ja maksupettusi, vähendades seeläbi tootjariigi sissetulekut. See omakorda raskendab tootjariigi võimalusi leida vahendeid jätkusuutliku metsa majandamiseks. Ilma vastavate lubadeta võetakse maha kaitsealuseid liike või viiakse läbi raieid looduskaitsealadel. Ebaseaduslikud raied ei võta arvesse metsa taastumisvõimet, mille tagajärjel raiutud alad võsastuvad – sellistel aladel enam täisväärtuslikku metsa ei kasva. Indoneesias, Malaisias ja Amasoonias hävitatakse ulatuslikult ka vihmametsi, mis toob kaasa looduslike elupaikade hävimise ningelurikkuse vähenemise (vt metsatustumine).

Illegaalselt toodetud puit on legaalse raie teel toodetud puidust tunduvalt odavam, mistõttu saavad firmad, kes ei järgi seadusi ja määrusi, müüa oma toodet madalama hinnaga. Seadusekuulekad ettevõtted peavad ebaõiglases olukorras maailmaturul nendega konkureerima. Ettevõtjate maksupettuste tagajärjel jäävad tootjariikidel saamata suured tulud, mistõttu saavad kannatada mitmed kohaliku kogukonna sotsiaalsed hüved, näiteks haridussüsteem, arstiabi ja teede korrashoid. Lisaks puuduvad ebaseaduslike äride töölistel igasugune sotsiaalne kindlustus. Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vähendamiseks on loodud mitmeid organisatsioone, kes väljastavad sertifikaate toodete legaalsuse kinnitamiseks. Seesugused ühingud on näiteks FSC ning PEFC Ühingud järgivad põhimõtet, et puit peab olema hangitud legaalselt ning metsaraie ei tohi ületada juurdekasvu. Mõlemad organisatsioonid on Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusele vastavad sertifikaadid väljastanud.

Ebaseadusliku metsaraie statistika

Tootjariigi saamata jäänud aastatulu
Ebaseadusliku metsaraie ulatuslikkus mõjutab oluliselt paljude riikide aastatulu. Filipiinide senatikomitee hinnangul kaotas riik 1980ndatel aastas just sel põhjusel 1,8 miljardit USA dollarit. Indoneesia valitsuse hinnangul jääb neil saamata ligi 3 miljardit USA dollarit aastas . Maailmapanga andmetelviib ebaseaduslik raie suurte puidutööstusriikite kahju aastas ligi 10–15 miljardi euroni.

• 1998. aasta ühisuuringus Ühendkuningriigi ja Indoneesia puidutööstuse kohta leiti, et ligikaudu 40% puidutööstuse toodangust oli toodetud ebaseaduslikul teel, kusjuures sel viisil toodetud puidu koguväärtus oli üle 365 miljoni USA dollari. Uuemad uuringud on seaduslikku ülestöötamist võrrelnud tarbimise ja ekspordiga ning on leitud, et ligikaudu 88% tootmisest on teatud lõikes ebaseaduslik.
• Brasiilia Amasoonias on 80% metsaraiest valitsuse kontrolli alt väljaspool, mis tähendab, et metsaraie on laiaulatuslikult korrumpeerunud. Mahagoni, tuntud ka kui „roheline kuld“, turuväärtus võib ületada 1600 USA dollarit kuupmeetri kohta. Mahagon on üks põhilisemaid väärtpuidu liike, mida ekspluateeritakse. Kuna valitsusel puudub ebaseadusliku tegevuse üle kontroll, on äri vägivaldne ning usaldusväärne dokumentatsioon mahagoni raiete ja maailmaturul liikumise kohta puudub.
• Maailmapanga hinnangul on Boliivias 80% ja Colombias 42% metsaraiest ebaseaduslik.
• Maailma Looduse Fondi korraldatud uuring näitas, et Aafrikas moodustas 2002. aastal ebaseaduslik metsaraie kogutoodangust väga suure osa – Kamerunis 50%, Ekvatoriaal-Guineas 70%, Gabonis ja Libeerias 80%. Näitajad olid kõrged eelkõige just riikides, kus ebaseaduslik puidutööstus rahastas kodusõdu.
• Maailma Looduse Fond hinnangul on Venemaal ebaseadusliku metsaraie osakaal 20%, Kaug-Ida regioonides aga kuni 50%.
• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi ja Interpoli ühisuuring 2012. aastal jõudis järeldusele, et ebaseaduslik metsaraie moodustab kuni 30% globaalsest puidukaubandusest ja põhjustab üle 50% ulatuses troopilist metsatustumist Kesk-Aafrikas, Amasoonias ja Kagu-Aasias.
• Organiseeritud kuritegevuslikud organisatsioonid viivad Kesk-Aafrika, Amasoonia ja Kagu-Aasia võtmeriikides läbi ligikaudu 50–90% ebaseaduslikust metsaraiest.
• Interpoli hinnangul on ebaseadusliku metsaraie aastatulu üle 30 miljardi USA dollari. See on poole rohkem kui Maailmapanga hinnang – 15 miljardi USA dollarit.
• Kõige suuremaks ebaseadusliku puidu turuks peetakse Hiinat, kelle turust moodustab importpuit pea 30%. Ülemaailmselt on Hiina suurim puidu importija ning mööbli ja muude töödeldud puidutoodete eksportija.