Ristna (laev 1957)
 Ristna Tallinnas Lennusadamas isadepäeval 2012 | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Soome | |
| Nimi | Rihtniemi |
| Ehitaja | Rauma – Repola OY. Rauman Telakka ja Konepaja, Nr: 87. |
| Teenistuses alates | 1957 |
| Teenistuse lõpp | 1999 |
| Märkused | Kingitud Eestile |
| Teenistuskäik | |
 Eesti | |
| Nimi | Ristna |
| Teenistuses alates | 1999 |
| Teenistuse lõpp | 2005 (2015) |
| Saatus | Teenistusest välja arvatud |
| Staatus | Patrull-laev (hiljem õppelaev) |
| Märkused | Lammutatud |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Rihtniemi (R-klass) |
| Veeväljasurve | 110 tonni |
| Pikkus | 31 m |
| Laius | 5,6 m |
| Süvis | 2 m |
| Kere | Teras 5-7 mm |
| Tekiehitus | Alumiinium |
| Sõsarlaevad | Suurop (Rymättylä) + 6 |
| Peamasinad | 2 × MTU MB diislit; 2500 hj |
| Käiturid | 2 sõuvõlli |
| Kiirus | 15 sõlme |
| Sõidupiirkond | Rannikulähedane meri |
| Meeskond | 4 ohvitseri + 16 allohvitseri ja madrust |
| Relvastus | 1×2-23 mm õhutõrjekahur; 2× reaktiiv-süvaveepommiheitja RBU-1200; 1× 12,7 mm ja 2× 7,62 mm kuulipildujad; süvaveepommiriiulid või meremiinirelsid; sonar-hüdrofon passiivne/aktiivne; |
| Moto | Fama semper vivit (maine elab igavesti) |
Ristna (P422) oli Eesti mereväe Soomes ehitatud R-klassi patrull-laev.
Ristna oli ühtlasi Eesti mereväe esimene laev, mis sai õiguse kanda ühe kohaliku omavalitsuse vappi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Soome merejõududes[muuda | muuda lähteteksti]
Laev ehitati 1957. aastal Soome mereväele miinitraaleriks ja kandis nime Rihtniemi ning pardatähist 52.
1979. aastal tehti laevale põhjalikud ümberehitused, mis andis võimaluse tegutseda edasi patrull-laevana. Laev sai oma aja kohta tugeva lähi-õhutõrjetõrjevõime ja ka allveetõrjevõime. Muu hulgas ehitati ümber ka algselt täiesti avatud ülemine sild.
Eesti Mereväes[muuda | muuda lähteteksti]
1999. aastal kinkis Soome Rihtniemi ja ta sõsarlaeva Rymättylä Eesti mereväele, kus nad said vastavalt nimedeks Ristna ja Suurop. Ristna sai pardanumbri P422. Laevad kuulusid Miinilaevadivisjoni ja neid kasutati ajateenijate väljaõppeks.
Ristna oli Eesti mereväe esimene laev, mis sai õiguse kanda ühe kohaliku omavalitsuse vappi aastal 2000.
24.–27. juulini 2003 osales Ristna Kotka merepäevadel. Laeva komandöriks oli sel ajal leitnant Toivo Arumäe.
2005. aastal arvati Ristna koos sõsarlaevaga mereväe nimekirjast välja ja anti üle Eesti Sõjamuuseumile. Relvastus demonteeriti.
Teenistuse pikendamine õppelaevana[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast mõne-aastast seismist laev korrastati ning võeti Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni ja mereväekooli koostöös 2010. aastal uuesti kasutusele õppelaevana. Vööritekile paigaldati 2011. aastal uus 23mm õhutõrjekahur.
Laeval said väljasõitude käigus praktikat mitmed mereväe kadetid ja merekaitseliitlased. Juunis 2011 külastas Ristna Narva-Jõesuud, kus kohalikel oli avatud sõjalaeva vastu suur huvi - päeva jooksul käis laeval u 300 külalist. Samal aastal külastati esimese Eesti sõjalaevana Kihnu saart, kus laeva külastas ka Kihnu Virve perega.
Laev amortiseerus ja vajas kulukat remonti. Muuhulgas oli liiga õhukeseks kulunud kere. Seoses mereväe piiratud võimalustega laeva investeerida (laev kuulus endiselt ametlikult sõjamuuseumile), tõstatus 2014. aastal taas Ristna seisma jätmise küsimus. Vahendeid laeva eluea pikendamiseks ega käigus hoidmiseks ei soovinud eraldada ei Kaitsevägi ega ka Kaitseliit, rääkimata Sõjamuuseumist. 27. märtsil 2015 tegigi Ristna viimase ametliku meresõidu ja sildus Lennusadamas, kus toimus lõputseremoonia.
Lõplik maha kandmine[muuda | muuda lähteteksti]
2015. aasta suvel tegi Eesti Meremuuseum laevaga siiski veel ühe väljasõidu Pranglile. Seejärel jäi Ristna Lennusadamase seisma. Külastajatele Ristnat ei avatud ja sama klassi laev Suurop oli juba eksponaadina kai peal olemas. Sõjamuuseumile kuuluvale laevale oli raske mõistlikku otstarvet leida. 2015. aasta sügisest kuni 2017. aasta sügiseni kasutasid laeva Tallinna merenoorkotkad kooskäimise õppe-baasina.
Amortiseerunud kasutu laev jäi Lennusadamas kai ääres ette ja viidi lõpuks 2018. või 2019. aastal Miinisadamasse. 2021. või 2022. aastal laev lammutati.
Laeva vapp[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aasta 24. aprillil toimus Hiiumaal Lehtma sadamas pidulik vapi annetamise tseremoonia ning sellele järgnev koostöölepingu allakirjutamine. See andis õiguse Ristnal kanda Kõrgessaare valla vappi ja tutvustada valda erinevates sadamates, mida külastatakse. Seega oli taaselustatud vana sõjalaevadele vapi annetamise tava. Esimese algatuse mereväe suhtes tegid Hiiu maavalitsus ja Kõrgessaare vald soovides, et annetatud vapp oleks õnnetäheks laevale.