EENet

Allikas: Vikipeedia

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (inglise Estonian Educational and Research Network (EENet)) oli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav riigiasutus, mis täitis Rahvusliku Akadeemilise Võrgu (NREN) ülesandeid Eestis aastatel 1993-2013.

EENeti asutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Internet jõudis Eestisse tänu teadusasutuste initsiatiivile ja tegevusele aastal 1992. Aktiivsemad organisatsioonid olid seejuures Eesti Biokeskus Tartus ning KBFI Tallinnas. Ühendus loodi kahe satelliidilingi abil Tartust ja Tallinnast Rootsi, Stokholmi KTH-sse. Kuna andmesidest huvitatud asutusi lisandus kiiresti ning kummagi eelnimetatud teadusasutuse huvi ei olnud olla võrguoperaatoriks, moodustati selleks spetsiaalne organisatsioon nimega EENet. EENeti asutas Kultuuri- ja Haridusminister Paul-Eerik Rummo 1993. aasta augustis.

EENeti peamisteks ülesanneteks olid haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste spetsiifilistele vajadustele vastava akadeemilise andmesidevõrgu toimimise tagamine, osutatavate andmeside- ja sisuteenuste vastavus klientide vajadustele ning Eesti maatunnusel baseeruva DNS-i tippdomeeni .ee korrektne haldamine. Oma ülesannete täitmisel esindas EENet Eesti riiki.

Võrgu areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiemale avalikkusele oli Internet EENeti asutamise ajal veel kauge ja võõras, seega sai uue organisatsiooni üheks oluliseks tegevuseks laiem andmeside tutvustamine ja propageerimine. Esimesed maakonnakeskused pärast Tartut ja Tallinnat ühendati Internetti Avatud Eesti Fondi toetusel. Kui algusaastatel olid EENeti külge ühendatud kõik Interneti kasutamisest huvitatud asutused sõltumata nende tüübist või eesmärkidest, siis 1995-1996. aastal toimus eraldumine. EENet muutus puhtaks akadeemiliseks võrguks, kelle teenindada jäid teadus-, haridus- ja kultuuriasutused -- kommertsasutuste teenidamiseks moodustusid kommertsvõrgud.

EENeti esimeste aastate pingutusse Interneti levitamisel tuli suur abi siis, kui riik otsustas käivitada Tiigrihüppe programmi. Suurenenud rahastuse toel jõudis andmeside kõigisse Eesti maakondadesse.

Uuel aastatuhandel keskendus EENeti tegevus üha enam teaduse vajaduste rahuldamisele. Odavat, aga aeglast kõigile kättesaadavat võrku ei olnud enam mõtet riiklikul tasemel pakkuda. Seda oli võimalik osta külaltki soodsate hindadega kommertsfirmade käest. EENet keskendus seevastu teadusele vajalike väga kiirete ühenduste ehitamisele, mida kommertsfirmad oma klientidele ei paku.

EENeti võrguühenduse kasutajate arv stabiliseerus 200-250 tuhande inimese vahel, millega EENet oli kuni tegevuse lõpuni üks suuremaid Eesti Internetiteenuste pakkujaid.

Peamised tegevused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Püsiühendused Internetiga
  • .ee domeenide registreerimine ja registri pidamine
  • e-postkastid ja postiloendid
  • Täpne kella-aeg
  • Veebimajutusteenused ja õppeinfosüsteemid
  • Eesti Griid ja sellega seotud keskteenuste haldamine
  • Kuutõrvaja -- arvutite ja arvutivõrkude õppetekstid
  • Eduroam -- akadeemilise rändluse teenus
  • Videoülekanded Internetti
  • Arvutijoonistuste võistluste korraldamine
  • Looduskaamerad

Olulisemad projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • BALTNet - Põhjamaade Ministrite Nõukogu abiprojekt hariduse ja teaduse andmesidevõrkude arengu toetamiseks Baltimaades (1993-2001)
  • FEMIRC Eesti - Euroopa Liidu Innovatsiooniinfo Keskus Eestis alustas oma tööd EENeti projektina (1997-1998)
  • GÉANT - gigabitine teadusvõrk Euroopas (2000-2004)
  • BalticGrid - Projekti eesmärgiks on integreerida Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) ja Poola ühtsesse Euroopa gridi teadusruumi ning luua neis riikides teadusarvutuste läbiviimiseks vastavad tingimused ja infrastruktuur (2005-2008)
  • Porta Optica Study - tuleviku teadusvõrgu planeerimine Baltikumis, Ida-Euroopas ning Taga-Kaukaasias (2006-2007)
  • GÉANT2 - üle-euroopaline teaduse ja hariduse ülikiire magistraalvõrk (2004-2009)
  • BalticGrid-II - BalticGrid-II oli BalticGrid projekti jätkuprojekt, mille eesmärgiks oli integreerida Valgevene BalticGrid projekti käigus loodud infrastruktuuriga ning kaasata ühtsesse Euroopa teadusvõrkude süsteemi. (2008-2010)
  • DC-NET - digitaalse kultuuripärandi võrgustik (2009-2011)
  • Teaduse Teekaart: Optiline Magistraalvõrk (2011-2013)
  • Teaduse Teekaart: Eesti Teadusarvutuse Infrastruktuur (2011-2013)

Rahvusvahelised organisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • CEENet -- Kesk- ja Idaeuroopa Akadeemiliste Võrkude Assotsiatsioon
  • TERENA -- Euroopa Haridus- ja Teadusvõrkude Assotsiatsioon
  • EGI - Euroopa Griidi Infrastruktuur

Juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

EENeti tegevust juhtis terve tema tegevuse jooksul Haridus- ja Teadusministeerium. Suure osa EENeti tegevuse ajast oli ka olemas EENeti nõukogu, mis andis ministeeriumile nõu EENeti arengu küsimustes.

EENeti juhiks oli EENeti direktor, kelle tegevust otseselt juhendas ministeeriumi kantsler. EENeti direktoriteks olid:

  • 1993-1997 EENeti tegevuse algusest peale Enok Sein,
  • 1997-2013 kuni EENeti tegevuse lõpetamiseni Mihkel Kraav

EENeti direktorile allusid tegevuse lõpetamise ajal neli osakonda:

  • Võrguosakond
  • Teenuste osakond
  • Hajusarvutuste osakond
  • Üldosakond

EENeti tegevuse lõpetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

EENeti tegevuse lõpetas Haridus- ja Teadusminister Jaak Aaviksoo 2013. aasta aprillis. Pärast EENeti tegevuse lõppu andis Haridus- ja Teadusministeerium EENeti varad, lepingud ja kohustused üle EITSA-le. EITSA liitus 2013. aasta mais Tiigrihüppe Sihtasutusega ning moodustunud organisatsiooni nimeks sai HITSA, mis jätkab muu hulgas suuremat osa EENeti varasematest tegevustest.