Eesti kroon

See artikkel räägib rahaühikust; EEK on ka Eesti Entsüklopeediakirjastuse lühend.

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Kuldkroon (1924–1927)[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Eesti kroon aastatel 1928–1941[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt.

Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt^[1]. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.^[2]

Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.

1932. aasta 15. juulil noteeriti Londoni börsil Suurbritannia naelsterlingi ja eesti krooni kurssi 1:12,50. 27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%^[3]. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Suurbritannia naelsterlingi eest.

25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.

Pangatähed[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusel olid järgmised nominaalid:


Nominaal	Aasta	Tiraaž
5 krooni	1929	7 200 000
10 krooni	1928	5 450 000
10 krooni A	1937	4 650 000
10 krooni B*	1940	1 710 000
20 krooni	1932	2 700 000
50 krooni	1929	1 070 000
100 krooni	1935	485 000

*Ei jõudnud käibele

Mündid[muuda | muuda lähteteksti]

Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

Seejuures 1- ja 2-kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati kollasest alumiiniumpronksist.

Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

Ühesendine münt (1939) lasti käibele 25. juulil 1940, neli päeva pärast Eesti NSV väljakuulutamist.

Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 ja 20. juunil 1940[muuda | muuda lähteteksti]

	Ostjad 2. jaanuaril 1928	Müüjad 2. jaanuaril 1928	Ostjad 20. juunil 1940	Müüjad 20. juunil 1940
USA dollar	3,72	3,73	4,17	4,23
Suurbritannia naelsterling	18,16	18,21	-	16,00
100 Saksa riigimarka	88,80	89,40	167,50	170,50
100 Soome marka	9,36	9,40	-	8,59
100 Rootsi krooni	100,30	100,90	99,50	100,50
100 Taani krooni	99,75	100,35	80,75	81,75
100 Norra krooni	99,--	99,80	-	96,00
100 Prantsuse franki	14,65	14,90	-	9,05
100 Madalmaade kuldnat	150,30	151,10	-	226,50
100 Läti latti	71,80	72,30	77,75	79,50
100 Šveitsi franki	71,85	72,45	93,50	95,50
100 Belgia belgat	52,--	52,50	-	72,75
100 Itaalia liiri	19,65	20,05	20,85	21,35
100 Tšehhoslovakkia krooni	11,--	11,20	-	-
100 Austria šillingit	52,55	53,15	-	-
100 Ungari pengöt	65,35	66,05	-	-
100 Poola zlotti	88,80	89,40	-	-
100 Leedu litti	41,50	42,70	69,25	71,00
100 Nõukogude rubla (tšekk)	192,25	193,75	-	-

Eesti kroon 1992–2011[muuda | muuda lähteteksti]

Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.

Rahatähed[muuda | muuda lähteteksti]

Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali:

Nimiväärtus	Põhivärv	Esikülg	Tagakülg	Välja antud
1 kroon	kollakaspruun	Kristjan Raud	Toompea loss	1992
2 krooni	sinakashall	Karl Ernst von Baer	Tartu ülikool	1992, 2006, 2007
5 krooni	oranž	Paul Keres	Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega	1991, 1992, 1994
10 krooni	punane	Jakob Hurt	Tamme-Lauri tamm Urvastes	1991, 1992, 1994, 2006, 2007
25 krooni	roheline	Anton Hansen Tammsaare	Vargamäe talu	1991, 1992, 2002, 2007
50 krooni¹	roheline	Rudolf Tobias	Estonia teater	1994
100 krooni	sinine	Lydia Koidula	Põhja-Eesti paekallas	1991, 1992, 1994, 1999, 2007
500 krooni	lilla	Carl Robert Jakobson	suitsupääsuke	1991, 1994, 1996, 2000, 2007

¹ võeti kasutusele alles aastal 1994

Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.

Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. Algul pidi kõik kroonid trükitama Ameerikas, kuid ameeriklaste kvaliteet oli liiga halb.

Mündid[muuda | muuda lähteteksti]

Müntide nominaalid olid

5 krooni (1993,1994)
1 kroon (1992, 1993, 1995 ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008);
50 senti (1992, 2004, 2006, 2007);
20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006, 2008 hõbedased);
10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006, 2008);
5 senti (1991, 1992, 1995).

Igapäevases käibes oli kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).

Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga mündi tagaküljel oli vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (v.a 5 krooni).

Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:

Üleminek eurole[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank^[4]. Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumis vahetada eurodeks tähtajatult, tasuta ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ –n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk.
↑ 10 aastat Eesti krooni, Lääne Elu, 14. jaanuar 1938
↑ Lahja krooni aasta. Esmaspäev, 1. juuli 1934, nr. 27, lk. 5
↑ "Eesti kroonide vahetamine pankades lõppeb järgmisel aastal" Postimees, 20.12.2012