E-majandus

Allikas: Vikipeedia

Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel[1]. Lisaks tarkvara arendamisele ja müügile hõlmab see ka e-äri ja e-kaubandust. Makseid toodetud kaupade ja teenuste eest sooritatakse sageli e-rahaga.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

E-majanduse mõiste tekkis 20. sajandi viimasel kümnendil. Nicholas Negroponte kasutas aastal 1995 metafoori, et aatomitöötluselt minnakse üle bititöötlusele[2]. Ta rääkis klassikaliste kaupade puudustest (kaal, tooraine, transport) ja uue majanduse kasust (kaupade massi puudumine, virtuaalne reaalsus, toorainet ei ole peaaegu vaja, momentne globaalne liikumine).

Mõõtkava[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse majanduse suuruse hindamine on seotud erinevate raskustega ja on paljude vasturääkivuste põhjuseks[3][4][5]. Mõned autorid jagavad e-majanduse kaheks osaks: "sirge" (äri internetis) ja "kaudne" (ühisettevõtete digitaalne tegevus)[6].

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

On laialdaselt omaks, et digitaalse majanduse kasv on tugev mõju kogu majandusele. Proovitakse hinnata selle sfääri mõju traditsioonilistele majandusharudele. Näiteks Boston Consulting Group räägib "4 muutuste lainete kohta, mis mõjuvad tarbekaupadele ja jaekaubandusele"[7]. Teised autorid arvavad, et konkurents muutub globaalsemaks ja intensiivsemaks digitaalse majanduse leviku tulemusena.

E-majandus ja e-valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma rahvastiku kasvu ja ressursside mobiliseerimise tõttu, e-majandus ei piirdu e-kaubanduse ja äriteenustega, vaid mõjutab iga elu aspekti: tervishoid, haridus, e-pangandus ja muud.

Arvestades massilist dokumentide ja kommunikatsioonide üleviimine digitaalse meediale, tundub loogiliseks riigiga suhtluse üleviimine elektroonilise platvormile. E-riik ja e-valitsus hakkavad olulise osa elektrooniliste toodete ja teenuste looma oma kodanikutele.

Juba praegu võtavad valitsused meetmeid, et kiired digitaalsed seaded olid kodanikutele kättesaadavad. Näiteks, Austraalia rahvuslik lairibavõrk peab pakkuma kiirust 1 Gbit/s 93% Austraalia rahvastikust vanuses üle 10 aasta[8].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Глоссарий.ru: Сетевая экономика". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2010. Vaadatud 16. detsembril 2013.
  2. "Nicholas Negroponte - Bits & Atoms - University of Phoenix". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2013. Vaadatud 16. detsembril 2013.
  3. http://www.census.gov/econ/estats/papers/umdigital.pdf
  4. When Measuring the Digital Economy, Measure the (Creative) Destruction Too | eaves.ca
  5. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2013. Vaadatud 16. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2013. Vaadatud 16. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. bcg.perspectives - Digital’s Disruption of Consumer Goods and Retail
  8. "What is the NBN? | NBN - National Broadband Network - Australia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2013. Vaadatud 16. detsembril 2013.