Džohhar Dudajev
Džohhar Dudajev (tšetšeeni ladina Dƶoxar Dudayev; vene Джохар Мусаевич Дудаев; 15. veebruar 1944 – 21. aprill 1996) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ning Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, 1991–1996 Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Dudajev pärines paljulapselisest perest: tal oli üheksa venda ja õde. Kaheksa päeva pärast tema sündi 1944. aastal küüditati ta pere Pavlogradi oblastisse Kasahstani, kust neil lubati tagasi pöörduda alles 1957. aastal.[1]
1962–1966 õppis Dudajev Tambovi Kõrgemas Lennuväekoolis ja 1971–1974 Juri Gagarini nimelises Lennuväeakadeemias administratiivjuhtimist.[1]
1966. aastast teenis Dudajev Nõukogude armees Kaluuga oblastis lennukikomandöri abina. 1967. aastal abiellus ta Alla Kulikovaga. 1986–1987 osales ta Nõukogude vägede tegevuses Afganistanis, sh vaippommitamises. Dudajev ise eitas hiljem oma osalust Afganistani okupeerimises.[1]
1987–1990 oli Dudajev Tartus asuva Eestis asunud 326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviisi ülem. Seal õppis ära eesti keele. Tema suhtumine Eesti laulvasse revolutsiooni oli soosiv.
Novembris 1990 sai Dudajevist Tšetšeeni Rahvakongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail 1994–1996. 1996. aastani jäi Dudajevi naine Alla koos lastega siiski Eestisse.[2]
Hukkumine[muuda | muuda lähteteksti]
Esimese Tšetšeenia sõja lõpus hukkus Dudajev Vene sõjaväeluure korraldatud raketirünnakus. Et muud tagaotsimisviisid ei andnud tulemusi, selgitati Dudajevi asukoht välja tema kasutatud satelliittelefoni positsioneerimise teel.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1996. aastal nimetati tema järgi tänav Lätis Riias ja Ukrainas Lvivis.
1997. aastal avati Tartus praeguse Barclay hotelli, Dudajevi endise tööhoone ukse kõrval mälestustahvel.
2005. aastal nimetati tema järgi ringtee Poolas Varssavis.
2014. aastal loodi Ukrainas tšetseeni vabatahtlikest Džohhar Dudajevi pataljon.
2022. aastal nimetati tema järgi tänav Ukrainas Kiievis.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 8. detsembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.ohtuleht.ee/97323
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Alla Dudajeva, "Miljoni esimene. Raamat Džohhar Dudajevist". Tõlkinud Peeter Villmann; eessõna "Tšetšeenia üksindus" ja kronoloogia: Andres Herkel. Ilmamaa, Tartu 2004, 480 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Россия планировала ввести войска в Крым сразу после войны в Чечне, - Дудаев в 1995 году. ВИДЕО. Censor.NET. 6. august 2017 (vene keeles)
- 1995, pikk intervjuu Dudajeviga, räägib selles ka teenistusest Tartus
- Ajavaod. Dudajev Tartus. ETV 2011
- Andres Herkel. "Kui Tšetšeenia iseseisvus oleks püsima jäänud, oleks maailm turvalisem paik" 8. september 2011
- Ivari Vee. "Nädala juubilar Džohhar Dudajev 65" Kesknädal, 8. aprill 2009
- "Dudajev, Džohhar – miljoni esimene" virumaa.ee, 14. aprill 2004
- Ott Karulin. "Dudajevite võlg Tartus" Õhtuleht, 9. oktoober 2000
| Eelnev puudub |
Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president 1991–1996 |
Järgnev Zelimhan Jandarbijev |