Drongolased

Drongolased
	; Kagudrongo
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Drongolased Dicruridae;

Drongolased (Dicruridae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Teaduslikult kirjeldas drongolaste sugukonda esimesena iiri zooloog ja poliitik Nicholas Aylward Vigors 1825.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Drongolased on levinud Aafrikas Saharast lõunas, Lõuna-Aasias, Filipiinidel ja neist lõuna pool olevatel saartel kuni Saalomoni saarte ja Austraaliani. Venemaale on kaks liiki jõudnud eksikülalisena Habarovski krai ja Primorje krai lõunaossa.^[1]

Drongolasi on umbes 20 liiki. Tavaliselt eristatakse sugukonnas kaks perekonda: mägidrongo ja drongo. Mägidrongosid on 1 liik, kes elab Uus-Guinea mägedes, kõik ülejäänud liigid kuuluvad drongode perekonda. Kõigil drongodel on 10 tüürsulge, aga mägidrongol 12.^[1]

Drongolaste sugukond tekkis kõige tõenäolisemalt Lõuna-Aasias, India ja Indohiina piirkonnas. Sealt levis ta Aafrikasse 15 miljonit aastat tagasi. Teisele poole Wallace'i joont Australaasiasse levis ta suhteliselt hiljuti, 6 miljonit aastat tagasi.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Drongolased on rästasuurused või natuke suuremad. Nende sulestik on üldiselt must või tumehall ja erineval määral metalliläikeline. Mõne liigi alapool on valge. Paljudel liikidel on peas tutt^[1]. Isas- ja emaslinnud on sulestikult sarnased^[1].

Nokk on tugev ja meenutab varese oma, konksuga ülanokal ja väljalõikega alanokal^[1]. Nokatüvikul on tavaliselt harjassuled, mis on suunatud ettepoole, aga mõnikord katavad ka sõõrmeid^[1]. Jalad on lühikesed.

Saba on suhteliselt pikk ja enamasti väljalõikega^[1]. Selle äärmised tüürsuled on tihti poole pikemad kui keskmised^[1]. Eriti kaunid sabasuled on Lõuna-Aasias elavatel paradiisidrongol ja lippsaba-drongol ning Uus-Iirimaal elaval käärsaba-drongol.

Eluviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Drongolased asustavad metsamaastikku. Nad elavad mitmesugustel kõrgustel, alates merepinna tasemest ja lõpetades 3 km kõrgusel olevate mägimetsadega.^[1]

Drongolased pesitsevad kõrgel puu otsas, kuhu ehitavad oksaharude vahele rippuva kausja pesa. Pesa on kerge ja üsna habras, üldiselt on see põimitud taimekiududest^[1]. Väljastpoolt võib pesa olla "kaunistatud" ämblikuniidi ja samblaga^[1]. Täiskurnas on 3–5 muna^[1].

Drongolased on oma väiksuse kohta agressiivsed ja kartmatud linnud, kes oma pesa või poegi kaitstes võivad rünnata endast palju suuremaid loomi.

Nad toituvad putukatest, mida napsavad õhust ja maast. Põhilise toiduse moodustavad termiidid, kiilid, tirdid, rohutirtsud ja ämblikud^[1]. Mõnikord saab näha, kuidas 20–30 linnust koosnev drongode parv jälitab termiidisülemit^[1].

Paradiisidrongod oskavad matkida teiste lindude ja loomade hääli.

Nimi "drongo" pärineb Madagaskarilt. ^[2]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Nimestik on toodud BirdLife Internationali järgi. Liik Chaetorhynchus papuensis kuulub ilmselt teise sugukonda. ^[3]

Dicrurus adsimilis (savannidrongo)
Dicrurus aeneus (läikdrongo)
Dicrurus aldabranus (aldabra drongo)
Dicrurus andamanensis (andamani drongo)
Dicrurus annectans (varesnokk-drongo)
Dicrurus atripennis (metsdrongo)
Dicrurus balicassius (filipiini drongo)
Dicrurus bracteatus (kagudrongo)
Dicrurus caerulescens (valgekõht-drongo)
Dicrurus densus (väikesunda drongo)
Dicrurus forficatus (tuttdrongo)
Dicrurus fuscipennis (komoori drongo)
Dicrurus hottentottus (džunglidrongo)
Dicrurus leucophaeus (tuhkdrongo)
Dicrurus ludwigii (kantsaba-drongo)
Dicrurus macrocercus (nurmdrongo)
Dicrurus megarhynchus (käärsaba-drongo)
Dicrurus montanus (sulawesi drongo)
Dicrurus paradiseus (paradiisidrongo)
Dicrurus remifer (lippsaba-drongo)
Dicrurus sumatranus (sumatra drongo)
Dicrurus waldenii (maore drongo)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 "Loomade elu", 6. kd., lk 424-425
↑ Lindsey, Terence (1991). Forshaw, Joseph (toim). Encyclopaedia of Animals: Birds. London: Merehurst Press. Lk 223–224. ISBN 1-85391-186-0.
↑ Irested, Martin; Fuchs J; Jønsson KA; Ohlson JI; Pasquet E & Per G.P. Ericson (2009). "The systematic affinity of the enigmatic Lamprolia victoriae (Aves: Passeriformes)—An example of avian dispersal between New Guinea and Fiji over Miocene intermittent land bridges?" (PDF). Molecular Phylogenetics and Evolution. 48 (3): 1218–1222. DOI:10.1016/j.ympev.2008.05.038. PMID 18620871.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[Loomade_elu-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 "Loomade elu", 6. kd., lk 424-425

[EoB-2] Lindsey, Terence (1991). Forshaw, Joseph (toim). Encyclopaedia of Animals: Birds. London: Merehurst Press. Lk 223–224. ISBN 1-85391-186-0.

[3] Irested, Martin; Fuchs J; Jønsson KA; Ohlson JI; Pasquet E & Per G.P. Ericson (2009). "The systematic affinity of the enigmatic Lamprolia victoriae (Aves: Passeriformes)—An example of avian dispersal between New Guinea and Fiji over Miocene intermittent land bridges?" (PDF). Molecular Phylogenetics and Evolution. 48 (3): 1218–1222. DOI:10.1016/j.ympev.2008.05.038. PMID 18620871.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]