Dovrefjell

Allikas: Vikipeedia

Dovrefjell on mäeahelik Norra keskosas, mis moodustab looduslikku piiri Ida-Norra ja Trøndelagi vahel Trondheimi ümber.

Dovrefjelli asustus on väga vana. Juba keskajast on teada mitmeid Trondheimi rändavate palverändurite tarbeks ehitatud mägionne. Piirkonna põhjaosast on teada leprosooriumi varemed.

Fokstumyra ja Dovrefjelli ahelik

Läbi Dovrefjelli kulgeb põhja-lõuna suunaline maantee (E6) ja raudtee Dovrebanen. Maantee on kasutatav aastaringselt ning suletakse ajutiselt vaid väga keeruliste ilmaolude tõttu.

Dovrefjelli mäeahelik on mitmete haruldaste taimede ja loomade elupaik ning rahvuspargi rajamist alustati siia 1911. aastal, mil võeti kaitse alla esimesed haruldased taimeliigid. loodi siia rahvuspark. Kui aastal 1921 rajati Oslo ja Trondheimi vahele raudtee, võeti kaitse alla üks soo. 1974 suurenes rahvuspark veelgi ning oma praegused piirid sai ta 2002. aastal. Lisaks Rondane piirkonnale elab Dovrefjellis üks Norra ja Euroopa viimaseid Beringia päritolu põhjapõdrakarju. Dovrefjellis elab ka muskusveiste kari, mis toodi Ida-Gröönimaalt siia 1932. aastal.

Hetkel on peaaegu kogu Dovrefjelli territoorium kahe rahvusparkigi territooriumil:

Muskusveis Dovrefjellis

Piirkonna kõrgeim mägi on Snøhetta kõrgusega 2286 m. Mäeahelik pakub suurepäraeid võimalusi suusatada ja matkata.

Pilgrimsleden - palverännajate tee Nidarosdomenisse

62.19.41666667