Dovrefjell

Dovrefjell on mäeahelik Norra keskosas, mis moodustab looduslikku piiri Ida-Norra ja Trøndelagi vahel Trondheimi ümber. Selle tõttu on siin tugev liikumine ajaloo perioodi jooksul ja isegi võib-olla enne. Mitu mäeõnnesid oli loodud keskajal Trondheimisse liikuvate palverändajate jaoks. Piirkonna põhjaosas on isegi leepra koloonia varemed.

Fokstumyra ja Dovrefjelli ahelik

Peamine põhja-lõuna-suunaline maantee (E6) ja raudtee Dovrebanen Norras kulgevad Dovrefjelli peal. Maantee kasutatakse kogu aasta jooksul, aga mõnikord suletatakse lühikeseks perioodiks keeruliste ilmaolude tõttu.

Kuna see on paljude haruldaste taimede ja loomade elupaik, siis loodi seal 1911. aastal rahvuspark, kui mõned taimed olid võetud kaitse alla. Kui aastal 1921 oli rajatud raudtee Oslost Trondheimini, siis oli üks soo kaitstud. Aastal 1974 oli mäeaheliku osadest loodud rahvuspark, mis oli laiendatud aastal 2002. Rondanega koos on see Norras ja Euroopas viimane Beringia päritoluga põhjapõtrade kari. Dovrefjellis on ka muskusveiste kari, mis oli importitud Ida-Gröönimaast aastal 1932.

Dovrefjelli territoorium on peaegu täiesti kaitstud kahe rahvusparkide poolt:

Muskusveis Dovrefjellis

• Dovrefjell-Sunndalsfjella rahvuspark, mis oli loodud aastal 2002, mis hõlmab endist tunduvalt väikese suurusega Dovrefjelli rahvuspargi.
• Dovre rahvuspark, is oli loodud aastal 2003, mis ühendab Dovrefjell-Sunndalsfjella rahvuspargi kaitstud territooriume Rondane rahvuspargiga.

Pirrkonna kõrgeim mägi on Snøhetta kõrgusega 2286 m. Ahelik võimaldab üle riigi suusata ja matkata.

Pilgrimsleden - palverännajate tee Nidarosdomenisse