Doris Kareva

Allikas: Vikipeedia
Doris Kareva esinemas Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead 6. mail 2010
Doris Kareva esitamas luuletusi kogust "Deka" Tallinna Kirjandusfestivalil 2009

Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Aastatel 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Riiklikku Ülikooli filoloogiat õppima. Kareva lahkus ülikoolist 1979. aastal seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.

1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuse korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.

1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997–2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009–2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. 2011–2013 oli ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.[1]

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ja üks selle asutajaid[2].

Ta esines ühe luulelugejana 17. augustil 2018 toimunud üldluulepeol.[3]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".

Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.[4]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Päevapildid" (1978)
  • "Ööpildid" (1980)
  • "Puudutus" (1981)
  • "Salateadvus" (1983)
  • "Vari ja viiv" (1986)
  • "Armuaeg" (valikkogu, 1991)
  • "Kuuhobune" (1992)
  • "Maailma asemel" (1992)
  • "Hingring" (1997)
  • "Mandragora" (2002)
  • "Aja kuju" (2005)
  • "Tähendused" (2007)
  • "Lõige" (2007)
  • "Deka" (2008)
  • "Sa pole üksi" (2011)
  • "Perekonnaalbum" (2015)
  • "Unes nägin ma Eestimaad" (2018)
  • "Terendused" (2019)
  • "Suik ja sillerdus" (2019)

Tõlkeraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Otkrovenije", vene keeles, tõlkinud Marina Tervonen (1990)
  • "Kammertoon", koos Marina Tervoneniga, eesti ja vene keeles vastastikuste tõlgetega (1997)
  • "Fraktalija", läti keeles, tõlkinud Guntars Godinš (1998)
  • "Fraktalia", saksa keeles, tõlkinud Wolfgang Maxlmoser ja Mati Sirkel (2000)
  • "Kuidas elada harmooniliselt tänapäeva maailmas", koos Guntars Godinšiga, inglise ja tai keeles (2000)
  • "Nadatid", rootsi keeles, tõlkinud Ivo Iliste (2001)
  • "Tidens gestalt", rootsi keeles, tõlkinud Peeter Puide (2007)
  • "Shape of Time", inglise keeles, tõlkinud Tiina Aleman (2010)
  • "Tulevaisuus on meneillään", soome keeles, tõlkinud Raija Hämäläinen (2011)
  • "L`ombra del tempo", itaalia keeles, tõlkinud Piera Mattei (2011)
  • "Tavaszban élek", ungari keeles, tõlkinud Béla Jávorszky (2015)
  • "La forme du temps", prantsuse keeles, tõlkinud Antoine Chalvin ja Jean-Luc Moreau (2016)
  • "Days of Grace", inglise keeles, tõlkinud Miriam McIlfatrick-Ksenofontov (2018)

Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988)
  • "Aastaajad eesti luules" (1999)
  • "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001)
  • "Sina ja mina" (2001)
  • "Kabir" (2003)
  • "Väike värsiaasta" (2003)
  • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005)
  • "Surmapõletaja" (2006)
  • "Vaikuse lävel" (2011)
  • "Rumi Päikesesõnad" (2013)
  • "Unes nägin ma Eestimaad" (2018)

Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.

Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ja näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, Ameerika Ühendriikides, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kareva looming Eesti teatrilavadel[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003)
  • "Unenäokohvik" (Rakvere Teater; lavastaja Jaanika Juhanson; esietendus 10. detsembril 2010)

Eesti kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Doris Karevast inspireerituna on Priidu Beier kirjutanud luuletuse "Dostojevskilik Doris", mis ilmus Matti Moguči varjunime all.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Dramaturg ja luuletaja Maria Lee on Doris Kareva ja Lembit Liivaku tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Sirbist koondati Doris Kareva ja Tarmo Teder, postimees.ee
  2. ↑ Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi – Sirp, 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)
  3. ↑ Eesti esimene üldluulepidu. Lugejad. Veebilehel EV 100.
  4. ↑ Kes? Mis? Kus? 2008, lk 353
  5. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3505
  6. ↑ Kes? Mis? Kus? 2008, lk 366

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Doris_Kareva&oldid=6567213"