Dorian Gray portree

Allikas: Vikipeedia
Dorian Gray portree
Lippincott doriangray.jpg
Ajaleht, milles teos esmalt ilmus
Autor Oscar Wilde
Algpealkiri The Picture of Dorian Gray
Tõlge A. H. Tammsaare
Kaane kujundaja Richard Kivit
Päritolumaa Suurbritannia
Keel inglise
Žanr(id) romaan
Kirjastaja Lippincott
Eesti kirjastaja Eesti Kirjanduse Selts
Avaldamisaeg 1890
Eesti avaldamisaeg 1929
Lehekülgi 272

"Dorian Gray portree" on Oscar Wilde'i romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust.

Esmakordselt ilmus lugu 13-peatükilisena 1890. aastal kuukirjas Lippincott. Aasta hiljem ilmunud trükis oli 7 peatükki rohkem ning osa eelnevatest peatükkidest olid väidetavalt algse väljaande liialt homoerootilise sisu tõttu ümber tehtud.

Teos langes tollases puritaanlikus Suurbritannias moraalse kriitika alla. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree.

Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhjendades seda tema näitlejameisterlikkuse, mida ta tegelikult armastas, kadumisega. Dorian murrab neiu südame ning Sybyl võtab endalt elu.

Dorian avastab, et ta soov on täide läinud – tema portree vananeb. Maal vananeb iga Doriani patuga, samal ajal kui tema enda välimus püsib muutumatuna. Dorian elab järgmised 18 aastat ilmagi vähima vananemise märgita ebamoraalset elu. Viimaks süüdistab ta Basilit oma saatuses ning pussitab ta surnuks. Ta šantažeerib keemik Alan Campbelli, oma vana sõbra, Basili laipa hävitama. Dorian põgeneb oma kuriteo eest oopiumiurgastesse. Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian aga pääseb, väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla.

Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor.

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alan Campbell – keemik, Doriani vana sõber.
  • Basil Hallward – kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree.
  • Dorian Gray – ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees.
  • James Vane – näitleja Sibyli vend.
  • Lea – Doriani majapidaja.
  • Lord George Fermon – sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik.
  • Lord Henry Wotton e Harry – paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik.
  • Margaret Devereux – romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma.
  • Mr Hubbard – punase põskhabemega väike raamimeister.
  • Parker – Basili teener.
  • Sibyl Vane – näitleja, kes Dorian Graysse armus.
  • Teatri direktor – paks ja kileva häälega juut.
  • Victor – Doriani teener.

Eestikeelsed trükid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]