Dokumendihaldur
Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundja, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst. Seoses üleminekuga elektroonilisele dokumendihaldusele on dokumendihaldurile vajalikud teadmised ja oskused infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii avalikus kui erasektoris. Dokumendihalduril peab olema täielik ülevaade organisatsiooni tegevusest ja eesmärkidest, et koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilimine.
Sisukord |
Kutsekirjeldus [muuda]
 |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Dokumendihalduri põhilised ülesanded on dokumendihalduse korraldamine, dokumendihalduse süsteemi toimimise tagamine, dokumentide haldamise alusdokumentide väljatöötamine, riskihaldus, arhiivihalduse korraldamine, töötajatele dokumendihaldusealase koolituse korraldamine ja erialane nõustamine.
Dokumendihalduri tööülesannete mitmekesisus nõuab paindlikku ja kiiret tegutsemist, korrektsust, täpsust, püsivust ja kohusetundlikkust, süstemaatilist mõtlemist ning oskust planeerida oma tööd ja aega. Töö on seotud inimeste juhtimise ning teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, kehtestavust, koostöö-, otsustus- ja vastutusvõimet ning head suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Dokumendihaldur puutub oma töös kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, mis seab talle kõrged eetilised nõudmised.
Varasematel aegadel on dokumendihaldureid nimetatud sekretäriks või asjaajajaks. Lisaks neile oli paljudel asutustel oma arhivaar. Selle klassikalise tööjaotuse korral tegeles sekretär valdavalt asjaajamises olnud üksikdokumentidega (neid vormistades, registreerides, edastades jne) ja arhivaari ülesandeks oli hallata asutuse vanemaid dokumente – asutuse arhiivi.
Seoses elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide levikuga toimub muutusi vanas klassikalises dokumendihalduse tööjaotuses.
Dokumendihalduse personali esmaülesandeks jääb dokumendihalduse süsteemi toimimise tagamine ning dokumentide haldamise alusdokumentide väljatöötamine.
Dokumentide hulga plahvatuslik kasv muudab paratamatuks, et dokumentide haldamisel osaleb varasemast palju laiem töötajate ring. Tegelikult saavad paljud töötajad õigusi, mida neil varem ei olnud – näiteks õiguse registreerida süsteemi uusi dokumente.
Samuti süveneb dokumendihalduse personali spetsialiseerumine. Näiteks vajatakse elektroonilises dokumendihaldussüsteemis dokumendihaldurile lisaks süsteemihaldurit, kes tagab riist- ja tarkvara toimimise.
Kutsestandard [muuda]
Kutsestandard on kutsenõukogu kinnitatud dokument, milles kirjeldatakse konkreetset tööd ja selle tegemiseks vajalikke oskusi-teadmisi konkreetsel kutsetasemel. Kutsestandardid on kutsetunnistuste kõrval kutsete süsteemis üheks peamiseks väljundiks.
Kutsekvalifikatsioon [muuda]
Dokumendihalduri erioskuste ja -teadmiste omandamine võimaldab spetsialiseerumist kitsamas valdkonnas, kus erialane tegevus nõuab spetsiaalseid infotehnoloogilisi ja dokumentatsioonialaseid teadmisi ja oskusi.
Dokumendihaldur IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutavad kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused ning kõrgharidus.
Dokumendihaldur V kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutavad kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused, kutsealane täiendkoolitus, kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane kutsealane töökogemus.
Kutse andmine on protsess, mille käigus kutset andev organ hindab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele. Positiivse tulemuse korral väljastatakse kutsetunnistus.
Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab kutset omava isiku vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele.
Kutsekomisjon [muuda]
Dokumendihalduri kutset omistav organ (edaspidi KOO) on Dokumendihaldurite Ühing.
Kutse tõendamise ja omistamise korraldamiseks ja kutseomistamise otsuste langetamiseks moodustatakse KOO juurde dokumendihalduri kutsekomisjon (edaspidi kutsekomisjon).
Kutsekomisjoni pädevusse kuulub dokumendihalduri kutse tõendamise ja omistamise korraldamine ning kutseomistamise otsuste tegemine. Kutsekomisjoni tegevuse eesmärgiks on hinnata dokumendihalduse alal töötajate teadmiste ja kutseoskuste vastavust dokumendihalduri kutsestandardile. Kutsekomisjoni tegevust reguleerib dokumendihalduri kutsekomisjoni tegevusstatuut.
Kutsekomisjon lähtub kutseomistamisel ja kutsetunnistuste väljastamisel kutseseadusest, Dokumendihalduri kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korrast, kutsekomisjoni tegevusstatuudist ja "Dokumendihaldur IV, V" kutsestandardist.
Kutsetunnistuse kehtivusaeg on viis aastat. Pärast kutsetunnistuse kehtivusaja lõppu on isikul õigus kutse taastõendamisele. KOO võib kutsetunnistuse tühistada või kehtivuse peatada, kui on tõendatud, et kutsetunnistuse saanud isiku kvalifikatsioon ei vasta kutsenõuetele.
