Dmõtro Firtaš

Dmõtro Firtaš (venepäraselt Dmitri Firtaš; ukraina Дмитро Фірташ; sündinud 2. mail 1965) on Ukraina suurärimees, üks Ukraina rikkamaid inimesi. Firtašile kuulub valdusfirma Group DF (Group of Dmitry Firtash).

Äritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Firtaš alustas äritegevust 1991. aastal Tšernivtsis, eksportides Usbekistani konserve ja piimapulbrit. Toiduaineteäri käigus sõlmitud tutvused Kesk-Aasias aitasid Firtašil hiljem siseneda gaasiärisse.^[1]

Toidukaupadega kaubelnud ettevõtet KMIL tabasid 1990. aastate lõpul tagasilöögid, misjärel mindi üle kasumlikumale äriskeemile, kus Türkmenistani tarnitud toiduainete eest tasuti maagaasiga.^[2]

Igor Makarovile kuulunud gaasikaupleja Itera tasus Türkmenistanile gaasi eest Firtaši juhitud (ja Semjon Mogilevitšiga seostatud) ettevõttelt High Rock Holdings saadud toidukaupadega, makstes seejärel Firtašile sularahas. Firtaši sõnul ajendas 2001. aastal Makarovi pool maksmata jäänud 50 miljoni dollari suurune summa teda oma gaasiäri püsti panema. Firtaš palkas Ungari päritolu Andras Knoppi Kesk-Aasia riikide juhtidega läbi rääkima, mille tagajärjel võttis Firtaš gaasiäri Makarovilt üle.^[1]

2002. aasta lõpus asutas Firtaš ettevõtte Eural Trans Gas (ETG), mis juba järgmisel päeval pärast asutamist võitis lepingu gaasitarneteks Türkmenistanist Ukrainasse.^[2]

Group DF on muuhulgas 2004. aastal Šveitsis asutatud gaasivahendusettevõtte RosUkrEnergo kaasomanik (2010. aasta seisuga 45-protsendilise osalusega). RosUkrEnergo asutati neli päeva enne Vladimir Putini ja Leonid Kutšma kohtumist, mille eesmärgiks oli sõlmida uus kokkulepe Naftogazi ja Gazpromi vahel ning luua Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Euroopasse gaasi tarnimiseks kahe riigi ühisettevõte. RosUkrEnergo Ukraina osanike nimed (Firtaš ja Ivan Fursin) jäid 2006. aastani saladuseks, neid esindas Austria Reisffeisen Zentralbankile kuulunud CentraGas Holding. ^[2]

2005. aastal algatas Oleksandr Turtšõnovi juhitud Ukraina julgeolekuteenistus RosUkrEnergo ja ETG tegevuse suhtes kriminaaluurimise. Firtaši silmis oli tegemist Julia Tõmošenko katsega saboteerida tema ärihuve. Turtšõnov omakorda avaldas arvamust, et tegelik isik RosUkrEnergo taga on allilmategelane Semjon Mogilevitš. Tõmošenko valitsuse tagandamise järel jäi uurimine soiku.^[2]

2009. aastal, mil Tõmošenko oli uuesti peaminister, kaotas RosUkrEnergo pärast järjekordset Vene-Ukraina gaasitüli oma senise positsiooni maagaasiäris. Firtaš oli selleks ajaks oma äritegevust laiendanud muudesse valdkondadesse. ^[2]

Firtašile kuuluv Inter Media Group oli 2008. aasta seisuga seitsme telekanali ja Ukraina Uudisteagentuuri (Информационное агентство "Українські Новини") kaasomanik. Firtašile kuulub telekanal Inter.^[1]

Läbi teiste ettevõtete valdab Group DF Eestis tegutsevat väetisetootjat Nitrofert.

Poliitilised sidemed[muuda | muuda lähteteksti]

Firtašit on seostatud erinevate Ukraina poliitiliste juhtide: Leonid Kutšma, Viktor Janukovõtši ja Viktor Juštšenkoga. RosUkrEnergo tõusis riigi monopoolseks gaasivahendajaks ajal, mil valitsusjuhiks oli Janukovõtš. Peaminister Julija Tõmošenkol õnnestus RosUkrEnergo ajutiselt vahendajarollist tõrjuda, kuid tema sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi Ukraina ostma Venemaalt gaasi väga kõrge hinna eest.

Firtaš toetas Regioonide Parteid 2006. aasta valimisel. Teda on peetud Viktor Janukovõtši presidendivalimiste kampaania oluliseks rahastajaks 2009. aastal.

2008. aastal püüdis ta väidetavasti Juštšenko toetajate ja Regioonide Partei vahel ebaõnnestunult koalitsiooni sobitada ning aitas nurjata Regioonide Partei ja Julia Tõmošenko blokiga koalitsiooni loomise.^[1]

2013. aastal alanud Euromaidani protestide ajal süüdistasid meeleavaldajad Firtaši telekanaleid Janukovõtši toetamises tolle katsetes proteste summutada.^[2]

Kriminaalsüüdistused[muuda | muuda lähteteksti]

12. märtsil 2014 vahistas kiirreageerimisüksus EKO-Cobra Firtaši Viinis FBI ning USA kohtuorderi alusel, kahtlustatuna pistise andmises ja kuritegeliku organisatsiooni moodustamises.^[3]

21. märtsil ta vabastati 125 miljoni euro suuruse kautsjoni vastu, kohustusega Austriast mitte lahkuda.^[4]

Wikileaksi avaldatud diplomaatilise dokumendi kinnitusel tunnistas Firtaš USA diplomaatidele, et kuuldused tema sidemetest maffiapealik Semjon Mogilevitšiga vastavad tõele. Firtaš on väitnud, et oli seadusetuse perioodil Ukrainas sunnitud oma ärisid alustades otsima Mogilevitši luba.^[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Üks tütar esimese naise Ljudmilla Grabovetskajaga. Aastatel 2002–2005 oli Firtaš abielus Marija Kalinovskaga. Kalinovska oli ühtlasi Firtaši äripartner.^[1] Hiljem abiellus ta Lada Firtašiga, kellega tal on kaks last.