Deftones

Allikas: Vikipeedia
Deftones
Stiil(id) alternatiivne rock/metal
Tegev 1988
Plaadifirma(d) Maverick Records
Warner Music
Seotud esitajad Phallucy, Team Sleep
Veebileht http://www.deftones.com/
Koosseis
Chino Moreno (vokaal, kitarr)
Stephen Carpenter (kitarr)
Chi Cheng (basskitarr)
Abe Cunningham (trummid)
Frank Delgado (DJ, süntesaator)
Endised liikmed
John Taylor (trummid)
Dominic Garcia (basskitarr)

Deftones on Grammy võitnud eksperimentaal- ja alternatiiv-rock/metal-bänd Ameerika Ühendriikidest, California osariigist, Sacramento linnast. Bänd tegutseb aastast 1988. Neid on tihti kiidetud ja nimetatud kui ühte viimaste aastate innovatiivsemat ja unikaalsemat rock-muusikat viljelevaks bändiks. Johnny Loftus on kirjutanud: "Rock-muusika kriitikud reserveerivad tavaliselt Deftones'ile spetsiaalse koha üldiselt kõrgele või vähemalt ülejäänud sajandivahetusel käivitunud nu-metal'i-liikumistest kõrgemale. Deftones on ennast alati näidanud kummalisena, altidena ühendamaks traditsionaalselt austatud hääled nagu dream pop või D.C. hardcore California alt-metaliga."

Moreno poeetiline lüürika – Time' (ajakiri) kriitiku poolt kirjeldatud kui "raevukalt intelligentne" – on tihti esilekutsuv, ometi piisavalt hajus võimaldada mitmeid interpretatsioone. Moreno on tsiteerinud Morriseyt, Rivers Cuomot Weezer'ist, Robert Smithi The Cure'st, H.R.'i Bad Brains'ist ja David Gahanit Depeche Mode'st (ehk oma lemmiklauljaid) ning, jättes juhuslikud sarnasused vokaalitehnikas tagaplaanile, nende lauljate meeleheitlikkus ja dramaatilisus on tihti ilmne Moreno vokaalis.

Eestis käis bänd 19. juunil 2006.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasemad aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Stephen Carpenter oli 16-aastane, sai ta purjus autojuhi käest rulasõidu ajal hoobi ning pidi ratastoolis veetma mõned kuud. Samal ajal alustas ta iseseisvalt kitarri mängimise õppimist, kuna ta ei saanud oma lemmikhobi – rulasõiduga – tegeleda. Tihti käivad kuulujutud, et avarii tõttu nõutud kahjutasu võimaldas Carpenteril "tehnika viimase sõna" muusikavarustust soetada. Moreno sai teha prooviesinemisi sellest ajast, kui tema sugulane juhtus Carpenteri garaaži peale, liikudes vaimustuses muusika poole. Carpenter veendus Morenos, kes polnud kunagi esinenud väljaspool perekonda kellegi ees, võttes aluseks veatu Glenn Danzigi vokaalistiili imitatsiooni. Kui nende esimene trummar Winter Fayee loobus bändis Rosary mängimise kasuks, Cunningham (kes oli Joe Garciaga bändis Phallucy) täitis koha kuni alaline liige tuleb asemele. Siiski, Cunningham oli pühendunud ka teistele projektidele. Pärast pikki veenmisi saadi Cunningham nõusse: ta lahkus Phallucyst ning sai Deftones'i püsivaks trummariks; Garcia lahkus samuti, jälgides muid huvisid. Basskitarristi tühi koht anti Chengile, kellel oli tutvusi Carpenteriga läbi rulasõitjate seltskonna.

Metal Edge'i (2007. a jaanuari number) intervjuus on trummar Abe Cunningham öelnud: "See on meie bändi alguse müüt. See on tõsi, et ta sai purjus sõitja käest löögi ja ostis hunniku varustust, aga kuni me kõik koos bändi tegime, oli kõik see sitt juba müüdud. See on ainult särav jutt, kuidas ta sai löögi ning pärast seda soetas miljoneid maksva varustuse, mispärast tulime tema juurde ja alustasime säravate instrumentidega musitseerimist. Selline jutt on puhas pask."

Nimi "Deftones" kombineeriti originaalselt hiphop slängi terminist "def" järelliitega "-tones", mis oli populaarne sufiks surf rock bändide ja soul-stiili viljelevate artistide seas 1950. ja 1960. aastatel. Nime saamisloos on märkimisväärne ka termin "tone deaf". Samuti võib nimi tähendada inglise keelest tuletatult "deft" – osav või hea, "ones" – osav, mõeldes Deftonesi liikmeid, siis "ühed osavad" vms.

Deftones alustas varsti mängimist kohalikes klubides, millega kujunesid välja nende esinemisvormid ja -stiilid. 1990. aastatel said Sacramento muusikastuudiod ja -lavad veel avatumaks eksperimenteerimistele ning Deftones otsustas võimalust kasutada (antud stuudiotest võrsusid ka sellised bändid nagu Far, Will Haven ja Cake. Sellel ajal oli aga Cunningham mõjutatud endise bändi Phallucy ja Bad Brains'i poolt. Kui Deftones söandas väljaspool kodulinna esinemas käia, käisid nad tihti Bakersfieldist pärit metal-bändiga Korn turneedel, sõbrunedes kiiresti.

Bänd sai kurikuulsaks mängimisega võimalikult tihti, olenemata kohast, ja suhtumisega oma pillimängimisesse kui oma töösse. Kauplemaks Carpenter’i nüüdseks vananenud nelja-laulu-lindistusvarustuse millegi keerulisema vastu, pidid nad lindistama oma laulud kassetilindile ja müüma neid oma esinemiste ajal. Varasematesse lauludesse kuulusid "(Like) Linus", "Plastic", "Venison", "Christmas", "Hump", "Freaks", "Some People", "God's Hands", "Hopburg Hop", "Gift" ja "Answers" (originaallint sisaldab ka kitarrisoolot). Sel hetkel oli nende eesmärgiks teenida võimalikult palju raha ja lindistada võimalikult palju demokassette plaadifirmadele. 1994. aasta juulis avaldas Deftones muljet Maverick Recordsi ühele esimehele – Guy Osearyle – pärast esinemist Los Angeles' klubis nimega The Coconut Teazer. Järgmisel päeval pakkus Oseary neile tehingu, mis baseerus bändi soovidele ja ambitsioonidele. Deftones alandlikult nõustus lepingutingimustega ja alustas debüütalbumi planeerimist üsna pea.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • (Like) Linus (1993)
  • Adrenaline (1995)

Deftones’i esimene "päris" albumi eelprodutseerimine käivitus 1994. aastal. Produtseerijaks oli Terry Date, kes on kõige rohkem tuntud kui bändide Pantera, White Zombie ja Soundgarden' albumite produtseerijana. Date tõi mõned ideed plaadi valmimise ajal, näiteks lugude ülesehituse parandamise ja stiili. Bänd võttis tema stiili ning Date produtseeris ka järgmised 3 Deftones’i albumit.

"Adrenaline" lasti välja 3. oktoobril 1995. Album oli hea läbimüügiga ning andis palju positiivset vastukaja. "Bored" ja "7 Words" olid põhilised hitid. Delgado polnud veel sel hetkel ametlik liige, kuid ta aitas mõnes loos kaasa. Ühes Adrenaline’i retsensioonis märgiti Cunninghami "üllatavat keerukat trummimängu" ja kirjutati: "Erinevalt paljudele tema eakaaslastele on Deftones väga kontrollitud isegi keset kaost."

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.

  • Around The Fur (1997)

Around the Fur’i produtseeris Terry Date ja see salvestati Seattle' stuudios Studio X. 26. oktoobril 1997 välja lastud album sisaldas koostööd laulja Max Cavalera'ga (bändi Sepultura asutajaliige). Laul "Headup" pühendatigi tema surnud kasupojale Dana Wellsile. Laul inspireeris Cavalerat looma bänd Soulfly, mis oli pühendatud Wells’ile. Plaadile ilmus ka Cunninghami elukaaslase Annalynni hääl laulus "MX". "My Own Summer (Shove It)" ja "Be Quiet and Drive (Far Away)" olid alternatiivmuusika hitid, mõlematele on ka muusikavideod valminud. "My Own Summer (Shove It)" oli isegi filmi The Matrix Soundtracki lisatud.

Akustiline variant laulust "Be Quiet and Drive (Far Away)" oli esitatud bändi "sõbraga" – DJ Crook'iga – ja juhitud pealaulja Jonah Matrangaga bändist Far. Tänu sellele versioonile avastas Chino Moreno pehmemas stiilis muusika ning asutas isegi kõrvalprojekti Team Sleep.

1999. aasta seisuga Kuldplaadi tiitliga pärjatud plaati müüdi USAs umbes 500 000, selle aasta jaanuariks aga 942 177 eksemplari.

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.

  • White Pony (2000)

20. juunil 2000 lasi bänd välja nende kolmanda albumi White Pony. Albumi produtsent oli Terry Date ning salvestuspaigaks Deftones'i enda salvestusstuudio Sausalitos, Californias. Album platseerus US Billboard' edetabelis kolmandaks 177 000 müüdud albumiga. Fännide jaoks on plaat hästi läbimõeldud ja terviklik. Hittideks kujunesid "Change (In the House of Flies)" ja "Digital Bath".

Üks retsenseerijatest kirjutas: „Moreno on peenelt vaimne. Deftones läks pehmeks, aga seda muljetavaldaval moel, väändudes punkilikult."

Delgado oli nüüdseks bändi täieõigluslik liige ja ta lisas edukalt omapärast hõngu albumile. Arvustused olid ülekaalukalt positiivsed, märgates Moreno kasvavat keerukust lüürikas ning grupi eksperimentalismi: näiteks "õrnake" „Teenager”, hõlmates glitch'i ja trip hop'i elemente, oli kavandatud Moreno sõbra ja Team Sleep'i bändikaaslase DJ Crooki (algselt oli "Teenager" Team Sleepi lugu) poolt. Koostöö laulja Maynard James Keenan'iga bändist Tool on esinenud laulus "Passenger" ja Rodleen Getsic vokaal "Knife Prty" refräänis.

50 000 (limiteeritud väljaanne) mustas ja punases karbis eksemplari albumist White Pony sisaldas boonusena veel 12. laulu nimega "The Boy's Republic". Bänd salvestas uuesti laulu "Back To Schoool (Mini Maggit)", millel on eelmisega tugevam räpi-mõju, ja "Pink Maggit". Laul oli albuminimekirjas esimene ning ümber tehtud plaadikujundusega White Pony ilmus uuesti 3. oktoobril 2000. Bänd väljendas märkimisväärselt möödalaskmisi seoses lauluga "Back To School" ja Mavericki saamatust ning otsekohe kahetsesid nad "Back to School" salvestust. Moreno on väitnud, et ta vihkab seda laulu ja ta vastumeelselt nõustus laulu salvestama, näitamaks hiti kirjutamise lihtsust. Deftones esitas laulu "Back to School" harva, ainult albumi White Pony tutvustamiseks. Lõuna-Ameerika ja Euroopa turnee kavva lisati eeltoodud laul ametlikult.

White Pony saavutas lõpuks Plaatinumplaadi staatuse samamoodi kui võideti Grammy-auhind kategoorias Best Metal Performance (parim metali-esitus) laulu eest "Elite".

Intervjuudes väidab Moreno, et teatud laulusõnad on tahtlikult varjatud, katmaks vulgaarsusi. Näiteks laulu „Feiticeira” laulusõnad albumikaanel on "Stop I’m drunk" ("Stopp, ma olen purjus"), kuid tegelikult laulab Chino küllalt kuuldavalt "Fuck I’m drunk” ("Persse, ma olen purjus"). Ka laulus "Street Carp" brošüüris leidub rida "Now take it home and have fun with it" ("Nüüd võta see koju ja lõbutse sellega"), mida tegelikult lauldakse "Now take it home and fuck with it" (Nüüd võta see koju ja kepi sellega”). Sarnaselt veel laulu "Change (In the House of Flies)" brošüüris on sõnad "Give you the lung, blow me away" ("Annan sulle kopsu, puhu mind ümber"), mis tegelikult kõlavad aga "Give you the gun, blow me away" ("Annan sulle relva, lase mind maha").

2007. aasta jaanuariks on USA-s albumit müüdud 1 274 364 eksemplari.

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.

  • Deftones (2003)

Deftones ilmus poelettidele 20. mail 2003. Seda müüdi 167 000 eksemplari esimese nädalaga ja püsis US Billboard' edetabelis üheksa nädalat tänu esimesele singlile "Minerva". Laul oli mängude NHL 2004 ja True Crime: Streets of L.A. tunnuslauluks.

Hiljem võeti kaadrid nende teisele singlile "Hexagram", kus fännid vaatavad bändi sama laulu esitamas Simi Valley (California) rulapargi sisehallis. Bänd tegi ka laulule "Bloody Cape" muusikavideo, kuid see ei jõudnud kunagi televiisoriekraanidele. Video oli saadaval ainult ühe päeva nende ametlikul kodulehel.

Palju materjali kirjutas kitarrist Carpenter, mistõttu on ka albumi atmosfäär "raske". Delgado mängib süntesaatorit, klaviatuurilisi instrumente ja samplerit.

Salvestussessioone juhtisid produtsendid Terry Date ja Greg Wells esimesed neli kuud Sacramentos ja siis Seattle’is. Wells pidi naasma Los Angelesesse, sest tal oli sündimas teine laps, ning Date jätkas oma tööd. Hiljem produtseeris Wells palju Team Sleepi debüütsalvestusi.

Stephen Thomas Erlewine kirjutas oma retsensioonis albumist Deftones: "Hexagram", albumi avalugu, lööb kõvasti – kõvemini kui miski muu, paljastamaks, kui pehmeke ansambel Staind või kui nõrk Linkin Park on.

Erlewine märgib: "Deftones on nagu sunnitud oma metal-juuri tugevdama ja samas hoidma iseloomulikke omadusi, mis neid paremaks teeb, näiteks art rock läbi The Cure' või My Bloody Valentine'.” Ta lõpetab ridadega: ”Reeglite järgi mängides on nad head, kuid eeskirju ja reegleid järgimata veel paremad."

Retsensent Greg Kot ajakirjast Rolling Stone’s väidab: "Laulja Chino Moreno kuuldub nagu ta vestleks häältekooriga tema ärevas koljus. Tema karjumine on kõige dadaistlikum: nuuksumine, pilveliselt ja veidralt sensuaalne, kui ta pole oma mandleid katki karjunud. Bänd toob vajalikku brutaalsust, aga see album peatab entusiasmi(?) kui ta möödub post-Korn'i raskema muusika piirimailt: tontlik odav-vesterni suminad: "Deathblow" ("surmahoop") raisakotka hõljumine, "Minerva" space-is-the-place'lik start ja muutuv hukatusmaastik "Lucky You", mis võib väärt olla Aphex Twin' heakskiitvat irvitust."

2007. aasta jaanuariks oli USA-s albumit müüdud 520 900 eksemplari.

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.

  • B-Sides & Rarities (2005)

Katkendliku pealkirjaga B-Sides & Rarities ilmus 4. oktoobril 2005.

CD sisaldab erinevaid "B-Side"-laule ja –kavereid, samas aga DVD koosneb kaadritagustest materjalidestja igast nende tehtud muusikavideost. Kompilitatsioon sisaldab pooltormilist Jawbox' singlit "Savory", Lynyrd Skynyrd' "Simple Man" ja Cypress Hill' "Black Moon", ka teised.

Kõige tähelepanuväärsem puudus albumist oli "Lovers", "B-Side"-laul albumilt Deftones. Moreno väitis intervjuudes, et albumi nimi oleks äärepealt "Lovers" saanud. Äge möödalask oli ka Depeche Mode’ kaver "To Have and To Hold".

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.

  • Saturday Night Wrist (2006)

Bändi viimane album, Saturday Night Wrist, ilmus 31. oktoobril 2006. Album debüteerus kümnendale kohale US Billboardi edetabelis 76 000 müüdud eksemplariga, märkimisväärse kahanemisega esimesel nädalal, võrreldes eelmise kahe väljaandega.

Töötanud kaua aega produtsendi Terry Datega, otsustas Deftones Bob Erzini kasuks. Cunningham ütles, kui grupp nautis Terryga töötamist:"Sellest punktist me vajasime vaheldust... Ja see oli kindlasti erinev stiil. Temaga töötamine (Erzin) pööras kõik pahupidi. Ta plaksutab piitsa." Pärast kõiki instrumentaalsalvestusi otsustas Chino Moreno lindistada vokaali eraldi. 7. aprilliks 2006 oli Chino lõpetanud produtsendi, endise Far kitarristi Shaun Lopezega. Salvestusel tegid kaasa veel Annie Hardy bändist Giant Drag laulus "Pink Cell Phone" ja Serj Tankian bändist System of a Down laulus "Mein".

Albumi esimene singel kandis nime "Hole in the Earth", ilmudes raadiopublikumi ette 16. oktoobril 2006. Märkimist väärib veel laul nimega "U,U,D,D,L,R,L,R,A,B,SELECT,START", ilmne viide Konami koodile, mis on algselt (U, U, D, D, L, R, L, R, B, A, Start).

2007. aasta kevadel filmiti laulu "Mein" muusikavideot, lastes samal ajal välja sellesama laulu singli.

2007. aasta märtsiks oli USA-s albumit müüdud üle 200 000 eksemplari.

Albumikaane reproduktsioon asub Deftones World' kodulehel.


  • Eros (2009)

2009 sügis ilmuma pidanud album mis lükkub ilmselt edasi bassisti Chi raskesse autoõnnetusse sattumise ja koomasse langemise tõttu.

Singlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "7 Words" (1995) (albumilt Adrenaline)
  • "Bored" (1996) (Adrenaline)
  • "My Own Summer (Shove It)" (1997) (Around the Fur)
  • "Be Quiet and Drive (Far Away)" (1998) (Around the Fur)
  • "Change (In the House of Flies)" (2000) (White Pony)
  • "Back To School (Mini Maggit)" (2000) (White Pony)
  • "Digital Bath" (2001) (White Pony)
  • "Minerva" (2003) (Deftones)
  • "Hexagram" (2003) (Deftones)
  • "Hole In The Earth" (2006) (Saturday Night Wrist)
  • "Mein" (2007) (Saturday Night Wrist)

EPd[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Live"

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]