Def Leppard
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
| Def Leppard | |
|---|---|
 | |
| Päritolu | Sheffield, Inglismaa |
| Stiilid | rokk, hard rock |
| Tegev | 1977 – praeguseni |
| Plaadifirma | Mercury, Universal, Phonogram, Vertigo, PolyGram, Island (USA), Frontiers (EU) |
| Veebileht | http://www.defleppard.com/ |
| Koosseis | |
|
Joe Elliott Rick Savage Phil Collen Rick Allen Vivian Campbell | |
| Endised liikmed | |
|
Steve Clark (kitarr 1977–1991) Pete Willis (kitarr 1977–1982) Tony Kenning (trummid 1977) Frank Noon (trummid 1977–1978) Jeff Rich (trummid 1977) | |
Def Leppard on inglise hard rock'i ansambel, mis asutati Sheffieldis 1977. aastal.
1977. aastal moodustasid Rick Savage (basskitarr), Pete Willis (kitarr) ja Tony Kenning (trummid) bändi Atomic Mass. Samal aastal tuli bändi lauljaks Joe Elliott, kes tegi selle sammuga teoks oma ammuse unistuse. Juba kooliajal disainis Joe oma unelmate rokkbändile Deaf Leopardile plakateid ja plaadiümbriseid. Moodustatud ansambli nimeks sai siiski hoopis Def Leppard ja paistab, et sarnasus Led Zeppeliniga pole mitte juhus.
Aastatel 1978–1979 tehti liikmete seas mõningaid vahetusi, kuid jõuti ka esimese EP-plaadini. Elliotti ja Savage'i arvates oli bändist puudu veel üks kitarrist ning Pete kutsus mängima Steve Clarki. Samal aastal löödi bändist minema Kenning, sest ta polevat olnud küllalt ambitsioonikas. Kuna plaanis oli salvestada EP, oli vaja uut trummarit. Seekord aitas hädast välja Frank Noon, mängides bändi esimesel EP-l "The Def Leppard". Üle ootuste edukas EP-plaat tõi bändile plaadifirma Vertigoga lepingu salvestada esimene stuudioalbum. Selleks ajaks liitus bändiga 15-aastane Rick Allen.
1980. aastal ilmus bändi esimene singel "Hello America" ja produtsent Tom Allomi käe all salvestati debüütalbum "On Through the Night". Britid tegid kõva lärmi, kuna paljude arvates oli plaat tehtud Ameerika turgu silmas pidades. Sellegipoolest sai Def Leppardist Briti heavy metal'i uue laine kandja.
Kõigest aasta hiljem ilmus nende teine album "High 'n' Dry", mille produtsent oli Mutt Lange. Album sai esimesest veidi pehmem, kuid britid olid veel siiski kahtleval seisukohal. Ameerikas sai bänd aga väga kuulsaks, esinedes tihti koos Sammy Hagari ja AC/DC-ga. 1982. aastal sai Pete Willis ansamblist kinga ja tema asemele tuli Phil Collen.
1983. aastal avaldati album "Pyromania", mis viis USA-s lõpliku läbimurdeni ja sai müügiedu poolest Michael Jacksoni "Thrilleri" järel teise koha albumiks. Lühikest aega oli bänd siiski "mustas nimekirjas", sest Joe oli lasknud lendu paar käredamat sõna mehhiklaste aadressil. See tituleeriti rassismiks, kuid pärast vabanduse palumist anti Joele andeks.
1984. aastal taheti teha järge kolmandale albumile koos Mutt Langega, kuid mees loobus pakkumisest. Seejärel prooviti koostööd Jim Steinmaniga, kuid see ei sujunud kuigi hästi. Kolmanda katsena prooviti ka ise produtseerida, kuid tulemused ei olnud ootuspärased. Lõpuks saadi ikkagi Mutt produtsendiks, kuid samal perioodil juhtus õnnetus, kus Rick Allen kaotas oma vasaku käe. See aga ei pannud teda bändist lahkuma ja tänu uuele trummikomplektile sai ta jätkata.
1987. aastal valmis lõpuks pandi neljas album "Hysteria" ja seda saadab suur edu, müües ligi 13 miljonit plaati. Esmakordselt saadab singlimüüki edu ka Suurbritannias. Albumi tutvustamiseks tehti turnee 227 kontserdiga ja valmis kaks videoalbumit, "Historia" (kokkuvõte kõikidest Def Leppardi videotest) ja "Live: In The Round In your Face" (kontsertvideo kahest õhtust Ameerikas).
Väga pikaks veninud salvestuste tõttu tekkisid Steve'il üha tõsisemad probleemid alkoholiga, mistõttu andis bänd talle 1990. aasta keskpaigas kuus kuud puhkust. 8. jaanuaril 1991 aga leiti Steve oma majast surnuna. Talle sai saatuslikuks liigne kogus alkoholi koos mõnuainetega. "Lahingus pudeliga jäi Steve kaotajaks," oli bändikaaslaste kommentaar.
1992. aastal ilmus Def Leppardi uus album "Adrenalize", kus Phil mängis kõik kitarriosad üksinda sisse. Ka "Adrenalize'i" saadab suur edu (jäädes küll veidi alla "Hysteriale") Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas. Steve'ist jäänud tühjale kohale võetakse Vivian Campbell, kes oli siis juba tuntud pillimees. Jätkuvad kontserditurneed ja valmib uus kontsertvideo "Visualize" (sisuks videod, intervjuud, live-kontsert ja paljud muud võtted).
1993. aastal ilmunud "Retro Active" sisaldas paari seni avaldamata lugu ja vanade singlite B-pooli.
1995. aastal ilmus kogumikalbum "Vault, Greatest Hits", kuhu lisati ka vähemalt üks uus lugu (Jaapani väljaandel on neid kaks). Samal aasta oktoobris purustas Def Leppard maailmarekordi, andes ühe päeva jooksul kontserdi kolmel kontinendil, Aafrikas, Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
1996. aastal ilmus stuudioalbum "Slang". Bänd valis uue muusikalise suuna, milles segunevad mõjud indie'st, R&B-st ja industriaalmuusikast. Bänd jätkas ka kontserditurneed. Peagi hakati salvestama uut albumit, mis pidi 1998. aasta sügiseks müügile jõudma, kuid see ei saanud valmis.
1999. aastal algas sissejuhatav turnee Euroopast ja liikus siis Ameerika mandrile. Ilmus kauaoodatud album "Euphoria".
2000. aastal viis "Euphoria" turnee bändi Ameerikasse ja Kanadasse. Turnee lõppes bändi 147. kontserdiga 30. septembril West Springfieldis.
Def Leppardi kümnes album "X" valmis 2002. aastal.
2006. aastal ilmunud album "Yeah!" sisaldab kaverlugusid 1970. aastate rokitähtedelt, kes olid bändile suureks inspiratsiooniks.
2008. aastal ilmus Def Leppardi uus album "Songs from the Sparkle Lounge" ning algas uuele albumile pühendatud maailmaturnee. Turnee käigus külastati 11. juunil ka Eestit.
2010. aastal pärast pikka turneed otsustas Def Leppard teha aastase pausi, kuid juba 2011. aastal valmis neil uus album "Mirrorball". See on Def Leppardi esimene kontsertalbum.
2022. aasta märtsis avalikustas bänd oma kaheteistkümnenda stuudioalbumi Diamond Star Halos ja lasi välja uue singli "Kick".
Praegune koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
- Joe Elliott – vokaal (1978–)
- Phil Collen – kitarr, taustavokaal (1982–)
- Vivian Campbell – kitarr, taustavokaal (1992–)
- Rick Savage – basskitarr, taustavokaal (1977–)
- Rick Allen – trummid (1978–)
Albumid[muuda | muuda lähteteksti]
- "On Through The Night" (1980)
- "High 'N' Dry" (1981)
- "Pyromania" (1983)
- "Hysteria" (1987)
- "Adrenalize" (1992)
- "Retro Active" (1993)
- "Slang" (1996)
- "Euphoria" (1999)
- "X" (2002)
- "Yeah!" (2006)
- "Songs from the Sparkle Lounge" (2008)
- "Mirrorball" (2011)
- "Def Leppard" (2015)
- "Diamond Star Halos" (2022)