Davy Jones

Allikas: Vikipeedia
Davy Jones
Jonesi esinemine Genevas Illinoisis 2006.
Jonesi esinemine Genevas Illinoisis 2006.
Info
Sünninimi David Thomas Jones
Sündinud 30. detsember 1945
Päritolu Britt
Surnud 29. veebruar 2012 (66-aastasena)
Stiil(id) Pop-Rock
Amet(id) Laulja, näitleja, muusik
Pill(id) Vokaalid, löökpillid, kitarr, trummid
Tegev 1961–2012
Plaadifirma(d) Bell Records
Seotud esitajad The Monkees
Veebileht Davy Jones
Koosseis
Üksi, The Monkees (1966–1971)

David Thomas Jones (30. detsember 194529. veebruar 2012) oli Inglismaalt pärit näitleja ja laulja. Ta on eelkõige tuntud ansambli The Monkees liikmena, kuid tal oli ka oma plaadifirma.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Davy Jones sündis 30. detsembril 1945. aastal Inglismaal Manchesteri Openshaw' rajoonis aadressil 20 Leamington Street. 11-aastasena alustas ta näitlejakarjääri, esinedes Briti teleseriaalis Coronation Street, mille tootjaks oli telekanal Granada Television. Võtted toimusid Manchesteris telestuudios Granada Studios. 1961. aastal ehk sarja teisel hooajal mängis Jones Ena Sharplesi pojapoega Colin Lomaxit.[1] Veel on ta esinenud BBC politseisarjas Z-Cars. Kui Jones oli 14-aastane, suri tema ema kopsupuhitusse, pärast seda loobus Jones sarjades esinemisest.[1]

Varane näitleja- ja muusikukarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusikali Oliver! osatäitjate otsinguproovi ajal võttis Fosteriga kontakti tema sõber, kes töötas West End of Londonis. Foster vastas: "Laps on olemas." Jones sai Artful Dodger'i rolli.[2] Ta mängis seda rolli Londonis, siis Broadwayl ja esitati kandidaadina Broadway teatri auhinnale Tony Award. 9. veebruaril 1964 esines ta saates The Ed Sullivan Show koos Georgia Browniga, kes täitis Broadway "Oliver!"-i produktsioonis Nancy rolli. Samas episoodis tegi The Beatles oma esimese ülesastumise. Selle õhtu kohta on Jones öelnud: "Ma jälgisin The Beatles-eid lava küljelt, nägin, kuidas tüdrukud hullusid ja ma ütlesin endale, see on see, ma tahan sellest osa saada."[3]

Pärast esinemist Ed Sullivan-i shows, sõlmis Jones lepingu Ward Sylvesteriga Screen Gemsi kompaniist (siis oli selle nimi Columbia Pictures). Pärast seda järgnes paar esinemist Ameerika televisioonis, kus Jones sai rolli sarjades Ben Casey ja The Farmer's Daughter.[2]

14. augustil 1965 oli Jones esmakordselt edetabelis Hot 100 singliga "What Are We Going To Do?". 19-aastane laulja sõlmis koostöölepingu Colpix Recordsiga, plaadifirmaga, mille omanik on Columbia.[4] Tema esimene album nimega Davy Jones, samalt plaadifirmalt, ilmus varsti pärast (CP493)-d.[5] 1967. aastal anti välja album Suurbritannias, vaid monoheliga, Pye Recordsi plaadifirma all (NPL 18178).[5]

The Monkees[muuda | redigeeri lähteteksti]

1965. aasta plakat, kus Jones reklaamib oma singlit "What Are We Going to Do?"

Aastatel 1966–1971 kuulus ta pop-rock ansamblisse The Monkees, mille nimi on inspireeritud samanimelise telesarja järgi. Sarja tootjaks oli Screen Gems ning Jones oli eelvalitud, sest ta oli ainus Monkee, kellel oli leping sõlmitud stuudioga, kuid siiski pidi ta vastama produtsentide Bob Rafelsoni ja Bert Schneideri nõudmistele.[6] Jones laulis mitmete The Monkeesi lugude salvestustel peavokaale, nende hulgas näiteks "I Wanna Be Free" ja "Daydream Believer".[6]

Grupi tegevuspilt. Micky Dolenz, Mike Nesmith ja Peter Tork on istuva Jonesi ümber, 1967.

NBC televisiooni telesari oli ja jäi populaarseks kuni sündikatsioonini. Bänd läks laiali 1971. aastal, 1974. aastal moodustasid Jones koos Micky Dolenzi ja Monkeesile laulusõnu kirjutanud Tommy Boyce'i ja Bobby Hartiga lühiealise grupi Dolenz, Jones, Boyce & Hart.[6]

23. veebruaril 1986 toimus MTV-s telesarja Monkees maraton (("Pleasant Valley Sunday"), mille kutsus esile suur Monkees-vaimustuslaine (nn. "Monkeemania"), mida ei olnud nähtud isegi bändi hiilgeaegadel. Aastatel 1986–1989 ühines Jones Dolenzi ja Peter Torkiga, et tähistada bändi uut edu ning ka ansambli 20. aastapäeva. Ilmusid nii uus top 20 hitt "That Was Then, This Is Now" (Jones selles laulus kaasa ei teinud) kui ka album Pool It!.[6]

Monkees tegutses kuni 1996. aastani, mil ansambli 30. aastapäeva tähistamiseks Jones, Dolenz, Tork ja Michael Nesmith taas ühinesid. Grupp andis välja albumi Justus, mis on esimene album pärast 1967. aastal ilmunud albumit Headquarters, kus bändiliikmed ise kõiki instrumente mängivad. See oli viimane kord, mil kõik neli bändiliiget esinesid ühiselt.[6]

2011. aasta veebruaris kinnitas Jones kuulujutu järjekordsest Monkeesi kokkutulekust. Ta ütles uudistelehele Disney Backstage Pass, et "Monkeesi taasühinemisest umbes järgmisel aastal USA ja Suurbritannia tuuri jaoks on juttu tulnud. Te kuulete kõiki neid häid lugusid raadiotes, reklaamides, filmides, peaaegu kõikjal."[7] Tuur (Jonesi viimane) toimus nime all An Evening with The Monkees: The 45th Anniversary Tour.[8]

Karjäär peale Monkeesi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jones ja Maureen McCormick 1971. aastal episoodis The Brady Bunch, kus ta oli külalisesineja.
Jones ja Ilene 1972. aastal ABC erisaate Pop Goes Davy Jones episoodis "Sunday's Child"

1967. aastal avas Jones oma esimese poe, "Zilch"-i, New Yorki Greenwichi Village-is, 217 Thompsoni tänaval. Pood müüs moodsaid rõivaid, aksessuaare ning lubas klientidel rõivaid oma maitse järgi disainida.

Pärast 1971. aastal toimunud The Monkeesi laialiminekut, tegeles Jones Los Angeleses pingsalt New Yorki-stiilis tänavaturu "The Street" käivitamisega, mis läks talle maksma umbes 40 000 dollarit.[9] Veel tegi ta koostööd muusikalise juhi Doug Trevoriga telejaama ABC tunniajase saate ‘’Pop Goes Davy Jones’’ tarvis, mis tutvustas uusi artiste nagu The Jackson Five ja The Osmonds.[9]

Bell Records, mille toodetavat sarja The Partridge Family oli saatnud edu, sõlmis 1971. aastal Jonesiga üsnagi paindumatu soolo plaadilepingu.[9] Jonesil ei lubatud ise valida ei ühtegi lugu ega ka produtsenti, mille tulemusel ilmusid mitmed säratud ja konkreetse sihtrühmata salvestused.[9] Tema teine sooloalbum, Davy Jones (1971), on märkimisväärne loo "Rainy Jane" poolest, mis jõudis Billboardi edetabelis 52. kohale. Albumi reklaamimiseks esitas Jones sarja The Brady Bunch episoodis Getting Davy Jones ühe albumi lugudest "Girl".[9] Kuigi singel edukalt ei müünud, muutis just The Brady Bunch-is osalemine loo Jonesi paremini tuntud soolohitiks.[9]


Peale Monkeesi jätkas Jones oma näitlemiskarjääri, mängides kas iseennast või mõnda muud karakterit. Ta esines sarjades Here Come the Brides, Love, American Style ja My Two Dads.[9] 1972. aastal mängis Jones iseennast tunniajalises animafilmi The New Scooby-Doo Movies episoodis.[9]

Jones tegi väikese rolli, mängides iseennast SpongeBob SquarePants episoodis "SpongeBob vs. The Big One".[6] Veel lõi ta kaasa järgmistes sarjades: Sledge Hammer!, Boy Meets World, Hey Arnold!, The Single Guy (kus teda on segamini ajatud Dudley Moore'iga) ja Sabrina, teismeline nõid.[6] 1971. aastal sarjas Brady Bunch esinemisele järgnenud populaarsus tõi Jonesile rolli filmis The Brady Bunch Movie, kus ta mängis iseennast. Jones laulis oma soolohitti "Girl" ja teda saatis grunge-bänd[6] ning seekord õhkasid tema poole mitmed keskealised naised.[6]. Peale Jonesi mängisid filmis ka Micky Dolenz ja Peter Tork, kes kehastasid kohtunikke.[6]

Peale Monkees-i naasis Jones mitu korda ka ka teatrilavadele. Ta esines mitmes Oliver!-i lavastuses, kehastades Fagin-it ning lisaks jagas peaosa koos Micky Dolenziga Harry Nilssoni näidendis The Point, mis etendus 1978. aastal Londonis Mermaidi teatris.[9]

2001. aastal ilmus Jonesilt album Just Me, mis sisaldas ainult tema lugusid, mõned kirjutatud just selle albumi jaoks ja teised algupäraselt Monkeesi lood.[10] 2000ndate alguses võttis ta osa Flower Power kontserdiseeriatest, mis toimusid Epcoti Lille- ja Aiafestivali raames - seal esines Jones igal aastal kuni surmani.[11] [12] 2006. aasta aprillis salvestas Jones uue singli, mis kandis pealkirja "Your Personal Penguin",[13] mille kirjutas lasteraamatute autor Sandra Boynton.[14] 2007. aasta 1. novembril avaldati Boyntoni raamat ja CD "Blue Moo" ning Jonesi leidub mõlemas, nii raamatus kui ka CD-l, kus ta laulab lugu "Your Personal Penguin". Selle koostööga said nad väga lähedasteks sõpradeks.

2008. aasta detsembris nimetas Yahoo! Music Jonesi kui "Kõigi aegade teismeliste iidol number 1".[15] 2009. aastal valiti Jones Fox Newsi poolt loodud edetabelis "10 parimat teismeliste iidolit" teisele kohale.[16]

Jones avaldas 2009. aastal kogumiku She, mis sisaldas klassikuid ja standardiks muutunud lugusid ajavahemikust 1940 kuni 1970.

Hobuste võidusõit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale selle, et tema kinnisideeks oli meelelahutajakarjäär, oli Jonesi teiseks armastuseks hobused. Teismeliseeas treenis ta end džokiks ning vanemas eas lausus järgmised sõnad: "Ma tegin ühe tohutu vea. Siis, kui The Monkees lõpetas aastatel 1969–70, oleksin ma pidanud lahkuma Hollywoodist ja tagasi pöörduma võidusõidule. Selle asemel ma ootasin järgmised 10 aastat. Kõik teevad elus vigu ja minu jaoks oli see suurim viga."[17] Ta omandas amatöörsõitja litsentsi ning tegi oma esimese võidusõidu Newburys treeneri Toby Baldingi jaoks.

1. veebruaril 1996 võitis ta oma esimese võistluse Digpastis.[17] Ta huvitus hobuste omamisest nii USA-s kui ka Inglismaal ja osales Colonial Downsi võidusõidurajal reklaamhäälena Virginias.[18] Jonesi auks kuulutas Lingfieldi Park, et 3. märts 2012, kahe esimese sõidu pealkirjadeks saavad "Hey Hey We're The Monkees Handicap" ja "In Memory of Davy Jones Selling Stakes" koos edukate hobustega need võistlused kaasnevad mõnede The Monkeesi suurimate hittide abil võitjate sekka. Selleks võidusõiduks plaaniti lisaks luua Ahvisaba puu kõrvale Jonesi mälestamiseks autahvel.[19]

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

29. veebruari hommikul 2012. aastal leiti Jones oma autost, kus ta kurtis rinnavalu ja hingamisraskusi. Ta viidi Martin Memorial South haiglasse Stuarti rajoonis Floridas, kus ta aga arterioskleroosist põhjustatud raske südameataki tagajärjel suri. Jonesist jäi maha tema lesk Jessica Pacheco-Jones ja 4 tütart eelmistest abieludest.[20][21]

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jones oli abielus kolm korda. 1968. aasta jaanuaris abiellus ta salaja Linda Hainesiga. Nende abielu suudeti avalikkuse eest hoida peaaegu 18 kuud. Jonesil ja Hainesil on kaks tütart: Talia Elizabeth (sündinud 2. oktoobril 1968) ja Sarah Lee (sündinud 3. juulil 1971). Abielu lõppes 1975. aastal.

Anita Pollingeriga, oma teise naisega, abiellus Jones 24. jaanuaril 1981. Neil on kaks tütart: Jessica Lillian (sündinud 4. septembril 1981) ja Annabel Charlotte (sündinud 26. juunil 1988). Nad lahutasid 1996. aastal The Monkeesi 30. aastapäeva kokkutuleku tuuri ajal.

Jones abiellus kolmandat korda 30. augustil 2009 Jessica Pachecoga, Telemundo telesaatejuhiga. Nad jäid kokku kuni Jonesi surmani.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuupäev Plaadifirma/Kataloog # Pealkirjad Billboardi kõige popimad albumid Rahakast Märkmed
1965 Colpix CP-493 (mono) / Colpix SCP-493 (stereo) David Jones
185
 –
(US) Nimega "David Jones"
1967 Pye NPL 18178 (mono) David Jones
 –
 –
(UK) Nimega "David Jones"
1971 juuni Bell 6067 Davy Jones
205
 –
1978 jaanuar MCA MCF2826 The Point
 –
 –
Algselt avaldati plaat ainult Inglismaal ning pärast ka Jaapanis.
1981 juuni Japan JAL-1003 Davy Jones Live
 –
 –
Avaldati ainult Jaapanis.
1982 märts Pioneer K-10025 Hello Davy (Davy Jones Live)
 –
 –
Avaldati ainult Jaapanis. Mõnede allikate väitel on see mitteautoriseeitud LP väljaanne ning audiot on mõndades kohtades nihutatud.

Singlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuupäev Plaadifirma/Kataloog # Pealkirjad (A-pool/B-pool) Billboardi kõige popimad singlid Rahakast Märkmed
1965 veebruar Colpix CP-764 "Dream Girl" / "Take Me to Paradise"
 –
 –
Eelnevalt nimetatud "David Jones"[22]
1965 juuli Colpix CP-784 "What Are We Going To Do?" / "This Bouquet"
93
94
Eelnevalt nimetatud "Mr. David Jones"[23]
1965 Colpix CP-793 "The Girl From Chelsea" / "Theme For A New Love"
 –
 –
Eelnevalt nimetatud "David Jones"
1967 Pye 7N.17302 "It Ain't Me Babe" / "Baby It's Me"
 –
 –
Eelnevalt nimetatud "Davy Jones"
1971 mai Bell 986 "Do It In The Name Of Love" / "Lady Jane"
 –
 –
Autoriteks on Micky Dolenz ja Davy Jones. Mõnedes riikides väljastatud nime all "The Monkees", tehniliselt on see grupi viimane singel nende tegevusperioodi ajal, kuid selleks ajaks kaotati juba nimeõiguse.
1971 juuni Bell 45–111 "Rainy Jane" / "Welcome to My Love"
52
32
1971 oktoober Bell 45–136 "I Really Love You" / "Sittin' in the Apple Tree"
 –
98
1971 november Bell 45–159 "Girl" / "Take My Love"
 –
 –
A-pool on tunnustatud The Brady Bunch´i episoodis "Getting Davy Jones"
1972 jaanuar Bell 45–178 "I'll Believe in You" / "Road to Love"
 –
 –
1972 MGM K14458 "You're a Lady" / "Who Was It"
 –
 –
1973 MGM K14524 "Rubberene" / "Rubberene"
 –
 –
Seda singlit kutsuti, kui reklaamikopeeringu väljaannet.
1978 mai Warner Brothers 17161 "(Hey Ra Ra Ra) Happy Birthday Mickey Mouse" / "You Don't Have to Be a Country Boy to Sing a Country Song"
 –
 –
Väljastatud Mickey Mouse'i 50nda sünnipäeva puhul.
1981 mai Japan JAS-2007 "It's Now" / "How Do You Know"
 –
 –
Väljastatud ainult Jaapanis.
1981 juuni Japan JAS-2010 "Dance Gypsy" / "Can She Do It (Like She Dances)"
 –
 –
Väljastatud ainult Jaapanis (25. juunil 1981). "Dance Gypsy" (ehk "Dance Gypsy Dance"), mille laulusõnade loojaks on Reiko Yukawa.
1982 märts Pioneer K-1517 "Sixteen (Baby, You'll Soon Be Sixteen)" / "Baby, Hold Out"
 –
 –
Väljastatud ainult Jaapanis.
1984 detsember (no label) JJ2001 "I'll Love You Forever" / "When I Look Back on Christmas"
 –
 –
Väljastatud ainult Inglismaal.
1987 Powderworks 374 "After Your Heart" / "Hippy Hippy Shake"
 –
 –
Väljastatud ainult Austraalias. Salvestatud 1981.

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • They Made a Monkee Out of Me, Davy Jonesi autobiograafia (prinditud raamat), Dome PR, 1987, ISBN-13: 978-0961861407.
  • They Made a Monkee Out of Me: Davy Jones Reads His Autobiography, (audioraamat), Dove Entertainment Inc (1988 november).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Davy Jonesi biograafia – faktid, sünnipäev, elulugu, Biography.com. 30. detsember 1945.
  2. 2,0 2,1 Davy Jones, avaldatud 2012-02-29.
  3. Davy Jones, The Monkeesi laulja, suri 66-aastasena, New York Times.
  4. Davy Jones ja The Monkees Billboard Chart Legacy" Fred Bronsoni poolt, Los Angeles, leheküljel billboard.biz
  5. 5,0 5,1 David Jones – David Jones" (1965) leheküljel discogs.com
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 6,9 Port Washington, New York, Retrofuture Products, LLC.
  7. "Disney's Backstage Pass Feb. 2001", Disneyworld.disney.go.com.
  8. "Monkees teatas 10 päevalisest kontserttuurist", United Press International. 21 February 2011.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 9,7 9,8 Tom Czarnota, Peter Hoga (1986). Monkeemania: The True Story of the Monkees.
  10. Just Me, album.
  11. Davy Jones Solo – April 19, 2002 – EPCOT's Flower Power Festival, Monkeesrule43.com. 19.aprill 2002.
  12. 2009 Flower Power Concert Series
  13. Laulu Personal Penguini MP3 fail
  14. "Workman Publishing´i autorilehekülg Sandra Boyntonile", Workman.com.
  15. "Yahoo Music: Kuulsaimad teismeliste iidolite Top 25", New.music.yahoo.com.
  16. Enne & Nüüd: 10 kõigi aegade parimat teismeliste iidolit, Fox News.
  17. 17,0 17,1 Dail Mail.
  18. Tere tulemast rahvusvahelisele HBPA-le, Hbpa.org.
  19. "Laupäeval toimunud 3nda märtsi pealelõunane võidusõit, lingfield-racecourse.co.uk.
  20. Monkeesi laulja Davy Jones suri 66-aastasena, BackstageOL.com.
  21. "The Monkeesi liige Davy Jones suri 66-aastasena, BBC News.
  22. "Who Is David Jones?". Billboard. 20. veebruar 1965. Vaadatud 1. märts 2012. 
  23. "Colpix presents David Jones". Billboard. 17. juuli 1965. Vaadatud 1. märts 2012.