David Graeber

Allikas: Vikipeedia
David Graeber, 2015

David Rolfe Graeber (/ˈɡreɪbər/; 12. veebruar 1961 New York – 2. september 2020 Veneetsia) oli Ameerika antropoloog, anarhist ja aktivist, Londoni Majanduskooli antropoloogiaprofessor[1], kes uuris majandusliku väärtuse teooriat ja sotsiaalteooriat.

Graeber oli ka ühiskondlik ja poliitiline aktivist. Muuhulgas osales ta 2001. aastal Quebecis toimunud Ameerikate tippkohtumise vastastel meeleavaldustel ja protestis 2002. aastal New Yorgis Maailma Majandusfoorumi vastu. Ta oli üks liikumise Hõivake Wall Street juhtfiguure.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Graeberi vanemad, kes tema sünni ajal olid 40. eluaastates, olid autodidaktidest töölisklassi intellektuaalid.[2] Graeberi ema Ruth Rubenstein töötas rõivatööstuses. Graeberi isa Kenneth töötas trükikojas ning oli osalenud Hispaania revolutsioonis ja Hispaania kodusõjas.[3] Graeber kasvas üles New Yorgi kortermajas, mille kohta ajakiri Business Week on kirjutanud, et see oli radikaalsest suhtumisest läbi imbunud.[2] Graeber on ühes intervjuus öelnud, et ta on alates 16. eluaastast olnud anarhist.[4]

Akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Graeber sai magistri- ja doktorikraadi Chicago Ülikoolist. Doktoritöö kirjutas ta maagiast, orjusest ja poliitikast Madagaskaril.

1998. aastal, kaks aasta pärast doktorikraadi saamist, asus ta lektorina tööle Yale'i Ülikoolis. Yale'is töötamise ajal käis Graeber ka Eestis: ta esines 25. aprillil 2003 Tallinnas Avatud Ühiskonna foorumil "Konflikt ja kokkulepe" ettekandega "Direct Action and Direct Democracy".[5]

2005. aasta mais otsustas Yale'i antropoloogia osakond Graeberi lepingut mitte pikendada tõmmates nii kriipsu 2008. aastal toimuma pidanud tenuuriks sobivuse kaalumisele. Graeberi toetajad, kelle hulka kuulusid teised antropoloogid, endised õpilased ja aktivistid, süüdistasid ülikooli, et otsus oli poliitilistest põhjustest ajendatud. Graeberit toetanud petitsioonidele andis allkirja üle 4500 inimese. Ka tuntud Briti antropoloog Maurice Bloch kutsus Yale'i üles oma otsust tühistama. Bloch, ülemaailmselt tunnustatud Madagaskari uurija, saatis ülikoolile kirja, milles kirjutas:

"Ta antropoloogiaalased kirjutised on suurepärased. Ta on oma põlvkonna maailma parim antropoloogia teoreetik."[6]

Yale'i juhtkond väitis, et Graeberi vallandamine oli kooskõlas Yale'i poliitikaga anda tenuur vähestele noorteadlastele ja ülikool ei selgitanud oma tegusid ametlikult. Graeber spekuleeris, et ülikooli otsuses võis oma osa olla sellel, et ta oli toetanud üht üliõpilast, keda ähvardas ülikoolist väljaviskamine GESO-sse, Yale'i kraadiõppurite liitu, kuulumise tõttu.[7] Samuti oletas ta, et nautis oma tööd ülikooli jaoks liiga palju ning oli pärit ülikooli jaoks valest klassist – töölisklassist.[8]

Enne lahkumist 2006. aasta kevadel andis Graeber veel kaht kursust: sissejuhatust kultuuriantropoloogiasse (mida kuulas üle 200 üliõpilase) ja kursust "Direct Action and Radical Social Theory". Viimane oli ainuke eksplitsiitselt radikaalsuseteemaline kursus, mida ta Yale'is andis.

Londoni Majanduskooli antropoloogia osakond austab igal aastal üht oma karjääri alguses olevat antropoloogi, kes on andnud olulise panuse antropoloogia teooriasse, kutsudes ta Malinowski-nimelist loengut pidama. Graeber esines 25. mail 2006 Malinowski loenguga "Beyond Power/Knowledge: an exploration of the relations of power, ignorance and stupidity".[9] Samal aastal kutsus Briti Sotsiaalantropoloogide assotsiatsioon Graeberi pidama plenaarkõnet organisatsiooni 100. aastapäeva auks korraldatud üritusel.[10] 2011. aasta aprillis pidas Graeber loengu Berkeley antropoloogiaosakonna iga-aastases "Distinguished Lectures" sarjas ja 2012. aasta mais pidas ta Cambridge'i ülikoolis Marilyn Stratherni nimelise loengu. 2008–2013 oli Graeber Londoni Ülikooli Goldsmith's College'i lektor. 2013. aastast kuni oma surmani töötas ta Londoni Majanduskoolis antroploogiaprofessorina.[11] Tema uurimishuvide hulka kuuluvad majandusliku väärtuse, raha, võla, poliitika, kommete, maagia, klassi, ühiskondlike liikumiste teooriad ja sotsiaalteooria.[12]

Uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]

Graeberilt ilmus mitu raamatut. Oma doktoritöös "The Disastrous Ordeal of 1987: Memory and Violence in Rural Madagascar" uuris Graeber ülikute järglaste ja endiste orjade järeltulijate vahel püsivaid ühiskondlikke eraldusjooni. 2007. aasta septembris ilmus tema doktoritööl põhinev raamat "Lost People: Magic and the Legacy of Slavery in Madagascar". 2011. aastal ilmus mahukas ajalooline monograafia "Debt: the First 5000 Years" ("Võlg – Esimesed viis tuhat aastat"), milles Graeber uurib raha kasutamise ajalugu.[13]

Võlast rääkides on Graeber öelnud:

"IMF ja see, mida tehti globaalse Lõuna maadega – mis on muidugi täpselt seesama, mida pankurid hakkavad nüüd kodus tegema – on vaid selle vana loo tänapäevane versioon. See tähendab, et kreeditorid ja valitsused ütlevad, et sul on finantskriis, et sa võlgned raha ja muidugi pead oma võlad ära maksma. Võlgade andestamist ei võeta jutukski. Seetõttu peavad inimesed vähem sööma hakkama. Raha tuleb välja tõmmata ühiskonna kõige haavatavamatelt liikmetelt. Elusid hävitatakse, miljonid inimesed surevad. Inimesed ei toetaks kunagi selliseid poliitikaid, aga siis öeldakse: "Aga nad peavad ju oma võlad kinni maksma.""[14]

2013. aastal ilmus liikumisest Hõivake Wall Street ja muudest sarnastest teemadest rääkiv raamat "Demokraatiaprojekt" ("The Democracy Project"). Graeber tõstatab seal mõttetute töökohtade teema (bullshit jobs). Tema sõnul on mõttetud paljud kontoris tehtavad haldus-, teenindus- ja müügitööd.[15] Ajakirjas Strike ilmunud artiklis kirjutas ta:

"Aastal 1930 ennustas John Maynard Keynes, et sajandi lõpuks on tehnoloogia sedavõrd arenenud, et sellistes riikides nagu Suurbritannia või USA on töönädal 15 tundi pikk. On põhjust arvata, et tal oli õigus. Tehnoloogilises mõttes oleks see praegu võimalik, aga pole ometigi juhtunud. Pigem on otsitud viise, kuidas meid tehnoloogia abil rohkem tööle panna. Selle saavutamiseks on loodud tegelikult täiesti mõttetuid töid. Tohutu paljud inimesed kulutavad eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas terve oma tööelu ülesannete täitmisele, mida nad salamisi vajalikuks ei pea. Selline olukord tekitab sügavat moraalset ja vaimset kahju. See armistab meie kollektiivset hinge. Sellegipoolest ei räägi sellest pea keegi."[16][17]

Aktivism[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks akadeemilisele tööle oli Graeber ka ühiskondlikult aktiivne. Ta oli rahvusvahelise osalusühiskonna organisatsiooni (International Organization for a Participatory Society) üleminekukomitee liige[18] ja kuulus maailma tööstustööliste ühingusse (Industrial Workers of the World). Samuti osales ta 2002. aastal New Yorgis Maailma Majandusfoorumi vastastel meeleavaldustel ja toetas 2010. aasta Suurbritannia üliõpilasproteste.[19] Ta oli tegev Hõivake Wall Street liikumise alguse juures ja kuulus kapitalismivastaste koondise Anti-Capitalist Convergence asutajate hulka.[20] Novembris 2011 kirjutas ajakiri Rolling Stone, et just Graeber andis Hõivake Wall Street liikumisele selle teemalause "Meie oleme 99 protsenti" ("We are the 99 percent"). Rolling Stone'i kohaselt aitas Graeber 2. augustil 2011 kaasa esimese, vaid 60 osalejaga New Yorgi üldkogu kogunemisele.[21] Ka järgnenud nädalate jooksul abistas ta inimeste kogunemisi, käis töörühmade kokkusaamistel, organiseeris õigusalaseid ja meditsiinilisi koolitusi ning vägivallatu vastupanu kursusi. Paar päeva pärast Zuccotti pargis laagri püstipanekut läks ta New Yorgist Texasesse.[2]

Graeber on väitnud, et Hõivake Wall Street on põhimõtteliselt anarhistlik projekt – liikumine ei tunnista ei olemasolevate poliitiliste institutsioonide ega õigusliku raamistiku legitiimsust, otsuseid võetakse vastu konsensuslikult ja hierarhiaid välditakse.[22] Graeber on Hõivake Wall Street liikumist võrrelnud Araabia kevadega ja öelnud, et see ning teised kaasaegsed rohujuuretasandi protestiliikumised esindavad "Ameerika impeeriumi lagunemise üle arutava läbirääkimistelaine avapauku".[23]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • (2001). "Toward an Anthropological Theory of Value: The False Coin of Our Own Dreams." New York: Palgrave. ISBN 978-0-312-24044-8. OCLC 46822270.
  • (2004). "Fragments of an Anarchist Anthropology." Chicago: Prickly Paradigm Press. ISBN 978-0-9728196-4-0. OCLC 55221090.
  • (2007). "Lost People: Magic and the Legacy of Slavery in Madagascar." Bloomington: Indiana University Press. ISBN 978-0-253-34910-1. OCLC 82367869.
  • (2007). "Possibilities: Essays on Hierarchy, Rebellion, and Desire." Oakland, CA: AK Press. ISBN 978-1-904859-66-6. OCLC 154704091.
  • (2007). Koos Erika Briddle'i ja Stevphen Shukaitisega toimetanud: "Constituent Imagination: Militant Investigations / Collective Theorization." Oakland, CA: AK Press. ISBN 978-1-904859-35-2. OCLC 141193537.
  • (2009). "Direct Action: An Ethnography." Edinburgh Oakland: AK Press. ISBN 978-1-904859-79-6. OCLC 182529207.
  • (2011). "Debt: The First 5000 Years." Brooklyn, N.Y.: Melville House. ISBN 978-1-933633-86-2. OCLC 426794447.
  • (2011). "Revolutions in Reverse: Essays on Politics, Violence, Art, and Imagination." London New York: Minor Compositions. ISBN 978-1-57027-243-1. OCLC 759171790.
  • (2013). "The Democracy Project: A History, a Crisis, a Movement." New York: Spiegel & Grau. ISBN 9780812993561. OCLC 810859541.
  • (2015). "The Utopia of Rules: On Technology, Stupidity, and the Secret Joys of Bureaucracy." Melville House. ISBN 978-1-61219-375-5.
  • koos Marshall Sahlinsiga (2017). "On Kings." Hau Books. ISBN 978-0-9861325-0-6.
  • (2018). "Bullshit Jobs: A Theory." Penguin. ISBN 978-0241263884.
  • (2021) koos David Wengrowga. The Dawn of Everything.

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andres Aule intervjuu "Anarhismist XXI sajandil"; Sirp 25. aprill 2003, lk 4–5
  • "Lepped ja lubadused. Uue globaalse poliitika esilekerkimine – anarhistlik vaatenurk". VIII Avatud Ühiskonna Foorum: Konflikt ja kokkulepe. Tallinn, 25. aprill 2003. Tallinn, 2003. Lk 15–26
  • "Võlg – Esimesed viis tuhat aastat". Vikerkaar 7–8/2013, lk 58–67
  • "Mõttetute tööde müsteerium: 15-tunnine töönädal. Miks ei ole see tehnoloogia arengust hoolimata võimalikuks saanud?" Eesti Päevaleht 10. september 2013, lk 10–11

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "London School of Economics Department of Anthropology Staff List" London School of Economics.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Bennett, Drake. "David Graeber, the Anti-Leader of Occupy Wall Street: Meet the anthropologist, activist, and anarchist who helped transform a hapless rally into a global protest movement" Business Week, 26.10.2011
  3. ↑ "Kenneth Graeber" Abraham Lincoln Brigade: Spanish Civil War History and Education.
  4. ↑ Mamatas, Nick (31.05.2005). "Take It From the Top: Speaking with anarchist professor David Graeber, canned from Yale" Village Voice.
  5. ↑ LSE Library
  6. ↑ Bloch, Maurice. "Letter from Maurice Bloch, London School of Economics" Solidarity with David Graeber. Arhiveeritud 27.10. 2009.
  7. ↑ Frank, Joshua. "Without Cause: Yale Fires An Acclaimed Anarchist Scholar" Counterpunch.org, 13–15.05.2005
  8. ↑ David Graeber, anthropologist and author of Bullshit Jobs, dies aged 59. The Guardian. 03.09.2020
  9. ↑ Graeber, David (26.05. 2006). "Beyond Power/Knowledge: an exploration of the relation of power, ignorance and stupidity" (pdf).
  10. ↑ Graeber, David. "There Never Was a West: Democracy as a form of interstitial cosmopolitanism" Association of Social Anthropologists.
  11. ↑ Shea, Christopher (15.04. 2013). "A Radical Anthropologist Finds Himself in Academic "Exile"" Chronicle of Higher Education.
  12. ↑ "LSE anthropology staff". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2017. Vaadatud 17. märtsil 2014.
  13. ↑ Habash, Gabe (02.12.2011). "Melville House Finds Hit for the 99%" Publishers Weekly.
  14. ↑ Woodman, Spencer (September 2011). "WORLD OF DEBT: DAVID GRAEBER with Spencer Woodman" The Brooklyn Rail.
  15. ↑ Yves Smith (13.08.2013). "Has Anyone Noticed That Most New Jobs Suck?" Naked Capitalism.
  16. ↑ "On the Phenomenon of Bullshit Jobs" 17.07.2013.
  17. ↑ David Graeber. Mõttetute tööde müsteerium Eesti Päevaleht. 10.09.2013
  18. ↑ "International Organization for a Participatory Society Interim Committee"
  19. ↑ Rayner, Gordon; Roberts, Laura (12.11. 2010). "Student tuition fee protests: security guards were powerless to act, then riot ringleaders". The Daily Telegraph.
  20. ↑ Fries, Jacob H. (28.01. 2002). "Anarchy Has an Image Problem; In the Face of New York Police, Taste for Conflict Wavers" The New York Times.
  21. ↑ Sharlet, Jeff (10.11.2011). "Inside Occupy Wall Street: How a bunch of anarchists and radicals with nothing but sleeping bags launched a nationwide movement" Rolling Stone.
  22. ↑ Graeber, David (30.11.2011). "Occupy Wall Street's anarchist roots" Al Jazeera.
  23. ↑ Graeber, David (25.09. 2011). "Occupy Wall Street Protest" The Guardian.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=David_Graeber&oldid=6363316"