Dave Pirner

Allikas: Vikipeedia

David A. Pirner (sündinud 16. aprillil 1964 Green Bays Wisconsinis) on USA muusik, rokkansambli Soul Asylum solist ja laulukirjutaja.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

1981. aastal kolis Pirner Minneapolisesse, Minnesota osariiki, ja asutas seal kahe koolikaaslase, Karl Muelleri ja Dan Murphyga punk-ansambli Loud Fast Rules, kus Pirner mängis trummidel, Mueller basskitarril ja Murphy kitarril. Lühikese aja pärast täitis trummari koha Pat Morley ning Dave vahetas instrumenti – temast sai kitarrist ja esilaulja. 1983. aastal muudeti ansambli nimi Soul Asylumiks.

Soul Asylum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõputud klubituurid mööda USA-d teenisid grupile ustava järgijaskonna ja äärmiselt energiliste live-esinemistega bändi maine. Üleriigiline kuulsus saabus 1992. aastal, mil Soul Asylum andis välja oma kuuenda plaadi, Grave Dancers Union (Columbia Records). Selle albumi tuntuim laul "Runaway Train" võitis 1994. aastal parima rokk-loo Grammy. Ühegi järgneva plaadi ega singliga seda edu korrata ei õnnestunud.

Nüüd, kus Pirneri nimi oli üldiselt teada, kasutas ta oma kuulsust toomaks avalikkuse ette artiste, keda ta imetles, tehes koostööd erinevate vähetuntud ansamblitega.

1994. aastal välja tulnud filmis Backbeat, mis kajastas The Beatlesi varajasi aastaid Hamburgis, Saksamaal, laulis Dave John Lennoni osa.

The O'Jeez[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastaks 1997 Soul Asylum laiema avalikkuse tähelepanu enam ei köitnud. Pirner asutas kõrvalprojekti The O'Jeez, kuhu lisaks temale kuulusid Jesse Greene (ansamblitest The Geraldine Fibbers ja The Jayhawks) ja Kraig Johnson (Run Westy Run). Bändi liikmed mängisid instrumentidel, mis erinesid neist, mille poolest nad varem tuntud olid; Dave oli taas trummari rollis nagu Loud Fast Rulesis, samuti musitseeris ta trompetil ja plokkflöödil. 1998. aastaks, mil Soul Asylum andis välja oma viimase plaadi enne järgnevat kaheksa-aastast vaheaega, oli The O'Jeezil valmis vähemalt 14 lugu, millest ükski ametlikult ei ole ilmunud.

Soul Asylumi tagasitulek[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999. aastal kolis Pirner New Orleansi, Louisiana osariiki, kus töötas koos sõpradega muusikaringkonnast oma sooloplaadi Faces & Names kallal. Album on erinevalt Soul Asylumi loomingust mahe ja soulilik, tuntavate R&B mõjutustega. Salvestis valmis 2001. aastal, misjärel vahepeal "puhkust võtnud" Soul Asylum uue hooga järgmise albumi kallal tööle hakkas. 2006. aastal, umbes üheksa kuud pärast bändikaaslase ja asutajaliikme Karl Muelleri surma, ilmus Soul Asylumi viimane plaat, The Silver Lining (Sony, Legacy).

Dave on austajate hulgas enimtunnustatud oma laulusõnade leidlikkuse, nn storytellingu (jutustavate lugude) ja halbade naljade (dave jokes) poolest.

Koostöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pirner on mitmel korral teinud koostööd režissöör Kevin Smithiga:

  • "Poesellid ("Clerks.") (1994) – filmi lõpetab Soul Asylumi laul Can't Even Tell,
  • "Chasing Amy" (1997) – Pirner komponeeris filmimuusika,
  • "Clerks II" (2006) – linateose lõpus Soul Asylumi lugu Misery.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]