Dalia Grybauskaitė

Dalia Grybauskaitė
8. Leedu president
	Ametiaeg; 12. juuli 2009 – 12. juuli 2019
Eelnev	Valdas Adamkus
Järgnev	Gitanas Nausėda
Isikuandmed
Sündinud	1. märts 1956 (68-aastane); Vilnius, Leedu
Autogramm

Dalia Grybauskaitė (sündinud 1. märtsil 1956 Vilniuses^[1]) on Leedu ja Euroopa Liidu poliitik, kes oli 12. juulist 2009 kuni 12. juulini 2019 Leedu Vabariigi president.

Ta lõpetas 1983. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna. Seejärel töötas ta lühikest aega Leedu NSV Teaduste Akadeemia tegevsekretärina ja sai 1988. aastal Moskvas doktorikraadi majanduses.^[viide?]

Aastatel 1983–1990 töötas ta Vilniuse Kõrgemas Parteikoolis põllumajandusosakonna juhataja ja poliitökonoomia osakonna lektorina.

1991. aastal oli ta Leedu peaministri kantselei direktor, aastatel 1991–1993 Leedu välismajandusministeeriumi Euroopa osakonna juhataja, aastatel 1993–1994 Leedu välisministeeriumi majandusosakonna juhataja ja Euroopa Liiduga peetud vabakaubanduse kehtestamise kõneluste juht, aastatel 1994–1995 oli ta Leedu erakorraline esindaja Euroopa Liidus Brüsselis.

Aastatel 1996–1999 oli ta Leedu saadik Ameerika Ühendriikides, aastatel 1999–2000 Leedu aserahandusminister ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga peetud läbirääkimiste juht, aastatel 2000–2001 Leedu asevälisminister ja Leedu delegatsiooni juht ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga ning aastatel 2001–2004 Leedu rahandusminister.

Euroopa Komisjoni volinik[muuda | muuda lähteteksti]

1. maist kuni 11. novembrini 2004 oli ta Euroopa Komisjoni haridus- ja kultuurivolinik ning 22. novembrist 2004 kuni 1. juulini 2009 rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve volinik Barroso esimeses komisjonis.

Leedu Vabariigi president[muuda | muuda lähteteksti]

26. veebruaril 2009 teatas Dalia Grybauskaitė, et kavatseb kandideerida 2009. aasta Leedu presidendivalimistel. Ta võitis 17. mail toimunud valimised esimeses voorus, kogudes 68,16% häältest^[1]. Ta on Leedu kõigi aegade esimene naispresident^[1]. 12. juulil 2009 vannutati ta viieaastaseks ametiajaks ametisse^[1].

Järgmisel päeval pärast ametisse asumist loobus Dalia Grybauskaitė poolest oma palgast ja andis korralduse suunata iga kuu pool palka (1868 eurot) otse riigikassasse. Tema jaoks oli see üksnes väike osa sissetulekust. Euroopa Komisjoni endise voliniku hüvitis oli märksa suurem: kolme aasta jooksul 7900 eurot kuus.^[1]

Esimeses sõnavõtus presidendina kritiseeris Grybauskaitė seimis vastu võetud lastekaitseseadust, mis püüab lapsi kaitsta kõige halva eest ja keelab samas rääkida lastele homoseksuaalsusest positiivselt. Ometi oli Grybauskaitė ise selle seaduse jõustanud. Järgmisena keelas ta ematoetuste kärped ja saatis vastava seaduse seimi tagasi.^[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Dalia Grybauskaitė sõnul ei ole teda kunagi tahetud värvata KGB agendiks. Nõukogude ajal oli ta selleks liiga tähtsusetu, näiteks Leningradi ülikoolis õppimise ajal töötas ta lihttöölisena karusnahavabrikus.^[1]

Ta räägib leedu, vene, inglise, prantsuse ja poola keelt.^[viide?]