Dalia Grybauskaitė

Allikas: Vikipeedia
Dalia Grybauskaitė astub presidendiametisse (2009)
Dalia Grybauskaitė (2009)
Dalia Grybauskaitė (2010)

Dalia Grybauskaitė (sündis 1. märtsil 1956 Vilniuses[1]) on Leedu ja Euroopa Liidu poliitik, alates 12. juulist 2009 Leedu president.

Ta lõpetas 1983 Leningradi ülikooli majandusteaduskonna. Seejärel töötas ta lühikest aega Leedu NSV Teaduste Akadeemia tegevsekretärina ja sai 1988 Moskvas doktorikraadi majanduses. [viide?]

1983–1990 töötas ta Vilniuse Kõrgemas Parteikoolis põllumajandusosakonna juhatajana ja poliitilise ökonoomia osakonna lektorina.

1991 oli ta Leedu peaministri kantselei direktor, 1991–1993 välismajandusministeeriumi Euroopa osakonna juhataja, 1993–1994 Leedu välisministeeriumi majandusosakonna juhataja ja Euroopa Liiduga peetud vabakaubanduse kehtestamise kõneluste juht, 19941995 Leedu erakorraline esindaja Euroopa Liidus Brüsselis.

Aastatel 1996–1999 oli ta Leedu saadik Ameerika Ühendriikides, 1999–2000 Leedu aserahandusminister ning läbirääkimiste juht Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga, 2000–2001 asevälisminister ja Leedu delegatsiooni juht ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga ning 2001–2004 Leedu rahandusminister.

1. maist kuni 11. novembrini 2004 oli ta Euroopa Komisjoni haridus- ja kultuurivolinik ning 22. novembrist 2004 kuni 1. juulini 2009 rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve volinik.

26. veebruaril 2009 teatas Grybauskaitė, et kavatseb kandideerida 2009. aasta Leedu presidendivalimistel. Ta võitis 17. mail toimunud valimised esimeses voorus, kogudes 68,16% häältest[1]. Ta on Leedu kõigi aegade esimene naispresident[1]. Ametisse vannutati ta 12. juulil ja tema ametiaeg kestab 5 aastat[1].

Järgmisel päeval pärast ametisse asumist loobus Grybauskaitė poolest oma palgast ja andis korralduse suunata igal kuul pool (1868 eurot) oma palgast otse riigikassasse. Tema jaoks oli see üksnes väike osa sissetulekust. Euroopa Komisjoni endise voliniku hüvitis oli märksa suurem: 3 aasta jooksul 7900 eurot kuus.[1]

Oma esimeses sõnavõtus presidendina kritiseeris Grybauskaitė Seimis vastu võetud lastekaitseseadust, mis püüab lapsi kaitsta kõige halva eest ja sealhulgas keelab lastele homoseksuaalsusest positiivselt rääkida. Ometi oli Grybauskaitė ise selle seaduse jõustanud. Järgmisena keelas ta ematoetuste kärped ja saatis vastava seaduse Seimi tagasi.[1]

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dalia Grybauskaitėt ei ole tema oma sõnul kunagi tahetud värvata KGB agendiks. Nõukogude ajal oli ta selleks liiga tähtsusetu, näiteks Leningradi ülikoolis õppimise ajal töötas ta lihttöölisena karusnahavabrikus.[1]

Kuna Dalia Grybauskaitė ei ole kunagi olnud abielus ja tal pole lapsi, on see tekitanud kahtluse, et ta on lesbiline. Grybauskaitė on teatanud, et ta ei ole lesbi.[1]

Ta räägib leedu, vene, inglise, prantsuse ja poola keelt. [viide?]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Kes? Mis? Kus?" 2010, lk. 285, 286

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


 
Euroopa Komisjon (2004–2010: Barroso komisjon)
European Flag

Joaquín Almunia | Catherine Ashton | José Manuel Barroso | Jacques Barrot | Joe Borg | Dacian Cioloş | Stavros Dimas | Benita Ferrero-Waldner | Ján Figeľ | Franco Frattini | Mariann Fischer Boel | Máire Geoghegan-Quinn | Dalia Grybauskaitė | Danuta Hübner | Siim Kallas | László Kovács | Neelie Kroes | Meglena Kuneva | Márkos Kyprianoú | Peter Mandelson | Charlie McCreevy | Louis Michel | Leonard Orban | Andris Piebalgs | Janez Potočnik | Viviane Reding | Olli Rehn | Vladimír Špidla | Antonio Tajani | Androúlla Vassilíou | Günter Verheugen | Margot Wallström