DVD-mängija

Allikas: Vikipeedia
Aubox f

DVD-mängija on seade, mis mängib DVD salvestusi, mis on toodetud DVD-Video ja DVD-Audio tehniliste standardite järgi, mis on kaks erinevat ja mitteühilduvat standardit.

Mõned tootjad teatasid, et DVD-mängijad saavad olema avalikkusele kättesaadavad juba 1996. aasta keskel. Need ennustused olid siiski liiga optimistlikud. Kättesaadavuse probleemid olid algselt tingitud poliitilistest põhjustest, nimelt filmitootjate poolt nõutud kopeerimiskaitse tõttu. Hiljem pidurdas levikut vähene filmide arv. Esimesed seadmed tulid müüki Jaapanis 1996. aasta novembris, millele järgnes USA, kus mängijad tulid välja 1997. aasta märtsis. USAs oli siiski pooleks aastaks mängijate levik piiratud, müügil olid need ainult seitsmes suuremas linnas. Tasapisi levisid mängijad ka üle maailma erinevatesse riikidesse ja regioonidesse. Esimeste mängijate hinnad olid USAs üle tuhande dollari. 2000. aasta lõpuks olid hinnad langenud juba 100$ peale ning juba 2003. aastaks olid hinnad kukkunud 50$ piirile. Kuus aastat pärast algset müügile ilmumist oli üle maailma kättesaadav pea tuhat erinevat DVD-mängijat rohkem kui saja tootja poolt.

Fujitsu lasi müüki esimese DVD-ROMiga varustatud arvuti 6. novembril Jaapanis. Toshiba omakorda tuli välja oma DVD-ROMiga varustatud arvutiga 1997. aasta alguses Jaapanis. DVD lugejad Toshiba, Pioneer, Panasonic, Hitachi ja Sony poolt hakkasid ilmuma väikestes kogustes juba 1997. aasta jaanuaris, kuid ükski polnud saadaval enne maid. Esimesed PC uuenduskomplektid (mis sisaldasid DVD-ROMi ning riistvara dekooder kaarti) tulid saadavale Creative Labs, Hi-Val ja Diamond Multimedia poolt 1997. aasta aprillis ning mais.

Praegusel ajal on igal suuremal personaalarvutitootjal mudeleid, mis sisaldavad DVD-ROMi. Uuenduskomplektid vanematele arvutitele on saadaval 100–700 dollari eest firmade poolt nagu Creative labs, Dynatek, E4, Hi-Val, LeadTek, Margi Systems (sülearvutitele), Media Forte, Pacific Digital.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVD mängija peab järgnevaid ülesandeid suutma teha:

DVD-mängija sisemus
  • lugema DVD-plaate ISO ja UDF versioon 2 vormingus
  • dekrüpteerima CSS või Macrovision’i abil krüpteeritud andmeid
  • dekodeerima MPEG-2 videovoogu tippkiirusega 10 Mbit/s ja pideva kiirusega 8 Mbit/s
  • dekodeerima MPEG, PCM või AC-3 vormingus heli
  • väljastama analoogvideosignaali (PAL, SECAM või NTSC) värvivideosignaali RCA või S-video konnektoril või digitaalset videosignaali DVI konnektoril
  • Harilikult saab DVD-mängijaga mängida ka CD plaate (CDDA, MP3 jne) ja video-CD plaate ning neil on kodukino dekooder (Dolby Digital). Mõned võimaldavad mängida ka DivX kompressiooniga videot.
  • Tarkvaralised DVD-mängijad kujutavad endast programme, mis võimaldavad jälgida videot arvuti DVD-ajamisse paigutatud DVD-plaadilt

[1]

DVD-Video[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVD-Video on video ja heli ladustamise standard DVD medial. Formaat läks müüki Jaapanis 1996 aastal, aga USAs 1997 aastal, Euroopas 1998 aastal ja Austraalias 1999 aastal.[2] DVD-Video muutus dominantseks koduvideo leviku vormis Jaapanis kui see esimest korda müüki läks aastal 1996, kuid ei muutunud selleks USAs kuni 15 juuni 2003 aastal kui videolaenutustes muutusid DVDd VHS kassettidest populaarsemaks, mis peegeldas kiiret tehnoloogia kasutusele võttu Ameerika turul.[3][4] Praegu on DVD-Video dominantne video leviku vorm maailmas, kuid Jaapanis läks sellest mööda Blu-ray Disc kui Blu-ray tuli esimest korda Jaapanis müüki 31 märts 2006.

DVD-Audio[muuda | redigeeri lähteteksti]

DVD-Audio on formaat mis esitab kõrget tõelevastavusega heli DVDl. See paku mitmete kanalite konfigureerimise võimalusi (monost kuni 5.1 surround soundini) erinevatel valimisagedustel (kuni 24-bitti/192kHz versus CDDA 16-bitti/44.1kHz). Kuna DVDd on suuremad kui CDd on neil võimalik rohkem mahutata kõrge helikvaliteediga audiot ning palju rohkem muusikat.

Isegi kui DVD-Audio on tehnoloogiliselt keerulisem ning rohkem arenenud, debateeritakse, et kas tulenev audio kvaliteet on tuntav kuulatavas keskkonnas. DVD-Audio on praegu väga nišilikul turul, võib olla tuleneb formaadi sõjast SACDga millest DVD-Video hoidis kõrvale.


CD/DVD/AVI/MP4 taasesitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks, enamus DVD mängijaid lubavad kasutajatel mängida muusika |CDsid (CDDA, MP3,jne) ning video CDsid (VCD). Vähesed lisavad ka juurde kodukino dekooderi (nagu näiteks Dolby Digital, Digital Theater Systems(DTS)). Mõned uuemad seadmed mängivad videosid ka MPEG-4 ASP video kokkupakkimise formaadis mis on populaarne internetis.

Kaasaskantavad mängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Safa dv-9805 portable dvd player

Enamus DVD mängijaid peab telekaga ühendama kuid on olemas ka kaasaskantavaid seadmeid millel on külgeühendatud LCD ekraan ja sisseehitatud stereo kõlarid. Kaasaskantavaid DVD mängijaid kasutatakse tihti reisidel. Kaasaskantav DVD mängija loodi aastal 1998 Panasonicu poolt. Kõige tavalisem ekraanisuurus on 7 tolli (18 cm) kuigi on olemas ka 10–12 tolliseid (25–30 cm). Mõnel on ka ekraanid mis pöörduvad 180 kraadi. Kaasaskantavatel seadmetel on enamasti ühendused lisaekraanideks ning autolaadija.

Mõndadele kaasaskantavatele mängijatele on võimalik ühendada iPodi, USB ja SD kaarti. Mõned suudavad mängida ka teisi formaate nagu MP4, DivX, JPEG ja PNG CD'delt, mälukaartidelt või välistelt kõvaketastelt Vanematel kaasaskantavatel DVD mängijatel olid ka AV ühendused väliste mängukonsoolide jaoks, nüüd on valitud mudelitel sisseehitatud emulaatorid. Praegu kaasaskantavate DVD mängijate hinnad varieeruvad 80$ ja 100$ vahel. Kui nad algselt turule toodi oli nende hinnaks üle 1,000$ ja neid toodetid Jaapanis.

Kasvav kaebus kaasaskantavate dvd mängijate kasutajate hulgas on, et mida lähemale ekraanile minnakse seda kehvemaks pildikvaliteet muutub, see on kuna praegune tööstuse standard sisseehitatud LCD ekraanide resolutsiooniks on 480x234. Kõige suurem kaasaskantavate DVD mängijate resolutsioon on 800x480. Kindlasti tuleviku mängijate resolutsioonid on suuremad, kuna on vaja toetada Blu-Ray formaati.

Väljundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna DVD mängijatel on mitu audio(ja video) väljundseadet ning kasutajal on mitu väljundauku DVD mängijal siis ta võib segadusse sattuda kui ühendab mängijat televiisori või võimendiga. Enamus süsteme siiski lisavad kaasa valikulise digitaalse audio konnektori selle ülesande jaoks, mis siis ühendatakse sarnasesse sisendisse võimendil. See füüsiline ühendus on tavaliselt RCS konnektor või TOSLINK, mis saadab S/PDIF ülekande mis kannab mittekokkusurutud digitaal heli(PCM) või originaal kokkusurutud audio andmeid (Digital Dolby, DTD, MPEG audio) audio varustuse poolt dekodeerimisele.

Video[muuda | redigeeri lähteteksti]

Video on teine asi, mis jätkuvalt tekitab kõige rohkem probleeme. Praegused mängijad tüüpiliselt toodavad ainult analoog videot, mõlemad komposiit video RCA otsikul ja ka supervideo standard konnektoris. Kuigi, kumbagi nendest konnektoritest ei olnud plaanis kasutada progressiiv video tarvis, ning seetõttu uut tüüpi konnektorid hakkasid ilmuma, et kanda komponentvideo vormi, mis kannab video kolme komponenti, üks valgustihedus signaal ja kaks värvi erinevus signaali, DVD pealt, täiesti eri juhtmete kaudu(supervideo kasutab kahte juhet, lagundab ja ühendab neid kahte värvisignaali ning komposiit kasutab ainult ühte juhet, ühendab ja lagundab kolme signaali). Konnektoreid aetakse segamine kuna kasutatakse erinevatel mängijate mudelitel erinevaid füüsilisi konnektoreid, RCA või BNC ning ka VGA kaableid ebastandardsetel viisidel (VGA on tavaliselt analoog RGB – mis on erinev sobimatu komponentvideo vorm). Seal on tihti kaks komplekti väljundide komponente, üks kannab üherealaotusega videot ja teine progressiivset või üherealaotusega/progressiivset lülitit (ka füüsiline lüliti või menüü seade).

SCART 20050724 003 Konnektor

Euroopas (aga mitte paljudest teistes PAL alades), kasutatakse tavaliselt SCART ühendusi, mis suudavad kanda komposiit ning analoog RGB üherealaotusega videosignaale (RGB võib olla progressiivne, aga mitte kõik DVD mängijad ja kuvarid toetavad seda) või Y/C (supervideo), samuti analoog kahe kanaliline heli ja automaatne 4:3 või 16:9 (laiekraan) lülitub mugavale mitmejuhtmelisele kaablile. Analoog RGB komponent signaal pakub videokvaliteeti mis on parem kui S-Video (supervideo) ja mis on identne YPpbPr komponent videoga. Kuigi analoog RGB ja S-Video signaale ei saa samaaegselt kanda, kuna nad kasutavad samu viiku erinevateks asjadeks, ning kuvareid peab tihti käsitsi konfigureerima nagu ka sisend signaali, kuna ühtegi ümberlülitus moodi S-Video jaoks ei eksisteeri (Eksisteerib ainult, et kindlaks teha kas tegemist on RGB või komposiidiga). Mõned DVD mängijad ning teleriboksid pakuvad YPbPr komponent video signaale üle juhtmete SCART konnektoris mis on mõeldud RGB'le, siiski see rikub ametlikku spetsifikatsiooni ja on vaja jällegi käsitsi konfigureerida.(Hüpoteetiliselt, mitte nagu RGB komponent, YPbPr komponentsignaale ja S-Video Y/C signaale on võimalik samaaegselt mööda juhtmeid saata, kuna nad jagavad valgustiheduse (Y) komponenti.)

HDMI on uus digitaal ühendus mis kannab high-definition videot, mis on DVI sarnane. Kaasaarvatud videole, HDMI toetab ka kuni kaheksa kanalit digitaal heli. DVD mängijad high-definition konnektoritega saavad suuremaks konvertida formaate kõrgema definitsiooniga videoteks (näiteks, 720p, 1080i, 1080p, jne.) enne video näitamist. Siiski see video ei ole high definition; sest suuremaks konvertimine lihtsalt suurendab video dimensioone, et saaks sobivaks kõrgema resolutsiooniga formaadiks, edasine suurendamine toimub väljundseadmes.


USB[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõndadel DVD mängijatel on ka USB videosalvesti.

Juhtmevaba[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtmevabad ühendused (bluetooth ja/või wifi) on kasulikud teiste seadmete (näiteks mobiiltelefonide) sisu juhtmevabaks haldamiseks.

Võrdlustabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tooks välja siis väikse tabeli kus näitab DVD mängijate komponentide olemasolu[5]


x = on olemas, – = ei ole olemas

Nimi Code-free 2000 Code-Free Divx Code-Free 7" portable Code-Free 10" portable JVC XV310B JVC XV412S
Regioon 1–6 taasesitus x x x x x x
DIVX Taasesitus x
S-Video Väljund x x x x x x
Komposiit x x x x x x
Komponent Video Väljund x x x x
Optiline audio väljund x x x x x x
Co-axial audio väljund x x x x
Mängib pal-i NTSC TV-l x x x x
Dolby Digital 5.1 Dekodeerija x
DTS Dekodeerija x x
SACD
CD-R/RW/DVD-R taasesitus x x x x x x
Video CD Taasesitus x x x x x x
JPEG Taasesitus x x x x x x
MP3 taasesitus x x x x x x
Progressiivne Skanneerimine x x x x
SACD Taasesitus
Karaooke taasesitus x
DVD Audio
110v võimsus x x x x x x
220v võimsus x x x x

Hinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005 aastast, poehinnad sellise seadme jaoks, sõltuvalt tema omadustest ning tootjast algavad 30 ja 80 Euro vahelt. Nad on tavaliselt odavamad kui VCR kassettmängijad[6]

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002 aastast saati on kõige suurem DVD mängijate tootja Hiina; 2002 aastal nad tootsid 30 millionit DVD mängijat, rohkem kui 70% maailma toodangust. Need tootjad peavad maksma 15–20 dollarit mängija kohta litsensi tasu DVD tehnoloogia patendi hoidjatele(Sony, Philips ja Time Warner) ning ka MPEG-2 litsentside tarvis. Et nendest tasudest hoiduda Hiina on arendanud välja Enchanced Versatile Disc standardi mis on mõeldud olema DVD mantlipärija; 2004 aaastal EVD mängijaid müüdi ainult Hiinas. Öeldakse, et Sudaanis on kõige suurem dvd mängijate protsent.

Tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarkvara DVD mängijad on arvutiprogrammid mis aitavad kasutajatel vaadata DVD videosid arvutil millel on DVD-ROM.Mõned näited on VLC Media Player ja MPlayer (mõlemad on tasuta tarkvarad), ning ka WinDVD, TotalMedia Theatre, PowerDVD, Fluendo DVD Player ja DVD Player.[7]

Järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas DVD mängija järglased: HD DVD mängija ja Blu-Ray Disc mängija, rakendavad kaks kokkusobimatut tehnoloogiat mis toodavad kõrgema kvaliteediga video pilte kui standard DVD. 19 veebruar 2008 aastal, Toshiba, endise tehnoloogia looja, teatas, et nad lõpetavad HD DVD toodete tootmise ning jätavad Blu-ray DVD mängijate järglaseks. Üles skaleerivad ning suuremaks konvertivad DVd seadmed on saadaval mis ühenduvad televiisoritega läbi kõrg definitsiooni kasutajaliidese ning suurendavad pildi kvaliteeti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. DVD player kasutatud 20.12.2011
  2. Info müüki tulekust kasutatud 20.12.2011
  3. DVD-Video levikKasutatud 20.12.2011
  4. DVDd populaarsemad kui VHS kassetid kasutatud 20.12.2011
  5. Tabel kasutatud 20.12.2011
  6. DVD mängijate hinnad euronics kaupluses www.euronics.ee kasutatud 20.12.2011.
  7. Videotarkvara nimekiri www.videohelp.com , kasutatud 20.12.2011