DNA-viirused

Allikas: Vikipeedia
DNA-viirused
Thumb
(Adenoviirus)
Taksonoomia
Viirused Vira
DNA-viirused Deoxyvira

DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse viirusi, mis sisaldavad pärilikku informatsiooni kandva ainena DNAd.

DNA-viiruste ehitus ja elutegevus[muuda | muuda lähteteksti]

DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Kõik nad sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli. Need võivad koosneda üksikust DNA ahelast, või olla kaksikahelalised, nagu enamikul elusorganismidest. Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul). Levinuimateks DNA viiruste virionide kujudeks on filamentsed, ikosaeedrilised, spiraalsed ja faagi kujulised viirused.

Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse.

DNA-viiruste hulka kuuluvad nii väikseimad viirused parvoviirused, kui ka suurimad mimiviirused.

DNA-viiruste süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

DNA-viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe seltsina.

Tänapäeval levinuim DNA-viiruste klassifikatsioon on järgmine:

Kaksikahelalised DNA-viirused
Üksikahelalised DNA-viirused

DNA-viiruste põhjustatud haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik bakterite viirusi (nn bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka. Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad. Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt lülijalgseid. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papovaviirused (vähkkasvajad, soolatüükad) ja poksviirused (rõuged).

DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad ja epizootiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viiruste puhul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]