Düsartria

Allikas: Vikipeedia

Düsartria (dysarthria) on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste (mitte ainult) töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh. kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent.

Düsartria tähendab kõnelihaste kahjustusega seotud kõnepuuet. Lihaste toonus võib olla tõusnud/ langenud (sõltuvalt düsartria vormist), esineb halvatust ja kordinatsioonihäireid. Sellega kaasneb enamasti spetsiifiline nasaalne kõla, mida nimetatakse düsartrofooniaks. Kõnelihaste töö võib kõnet muuta sellisel määral, et see muutub ähmaseks, ebaselgeks või arusaamatuks. Nähtust, kus kõnelihaste halvatuse tõttu artikuleeritud kõne hoopis puudub, nimetatakse anartriaks. Kõnelihaste puudulikust tööst tingitult võib tekkida ka düsfaagia. Kõnet õnnestub korrigeerida vaid logopeedi ja arsti koostöö tulemusena.

Häälduses kannatab väga erinevate häälikute hääldamine. Seal hulgas vokaalide hääldamine. Hääl on kare ning kähe. Hääle tugevus võib kõnelemise jooksul muutuda ootamatult tugevaks või ka kõne tempot järsult kiireneda/ aeglustuda.

Loomulikult toovad sellised muutused endaga kaasa ka sotsiaalseid probleeme. Tekkida võib kõnehirm või hakatakse muutma teadlikult oma kõne omadusi. Sellised muutused, aga kõne korrigeerimise kontekstis reeglina kasuks ei tule. Probleeme võib esineda eraelus, vabaaja veetmisel kui ka tööl.

Düsartria põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsartria võib olla tingitud erinevatest neuroloogilistest häiretest. Need võivad olla mingisuguste ühekordsete kahjustuste tulemused (ajutraumad/ -vigastused, insult, väikelaste ajukahjustus) või ka progresseeruv haiguste tulemus (Parkinsoni tõbi, infektsioonid ja põletikud, kasvajad, sclerosis multiplex, ALS, ...). Peamisteks põhjusteks on tavaliselt aju hemorraagia ja isheemiline infarkt. Lastel võib düsartria põhjuseks olla varajane ajukahjustus või tserebraal paralüüs (PCI). Väga oluliseks peetakse ajukahjustuse täpset asukohta ning ulatust.

Düsartria vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsartria korrektsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Düsartria harjutusravi peab olema süstemaatiline ning kestab aastaid. Raskemate vormide puhul võib vajadus logopeedi tundide järele olla ka 2 korda päevas. Harjutusravi keskendub lihaste arendamisele suu ja näo piirkonnas. Korrigeeritakse hääldusmotoorikat, kõnehingamine kuid tehakse ka häälikuseadet. Teine korrektsioonisuund on aidata inimesel sotsialiseeruda. Lahenduseks võib olla kommunikatsiooni keskkonna teadlikustamine või jätkata tööd selles suunas, kus inimene tunneb end teiste seas taas mugavalt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiiu Espe, Logopeedia alused, 1973
  • Marika Padrik, Hääli hälvikute huulilt, 1998, (koosneb neljast osast) : õppevahend logopeedidele [Elektrooniline teavik] CD plaat
  • Diane Chapman Bahr, Argye Elizabeth Hillis, Oral motor assessment and treatment : ages and stages, Boston 2001

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]