Creutzfeldti-Jakobi tõbi

Allikas: Vikipeedia

Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. RHK-10-s kodeeritakse seda haigust koodiga A81.0. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti peale Creutzfeldt'i teine Saksa neuroloog – Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks.

Tekitaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult.

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus.

Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihoogusid.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2008 Creutzfeldti-Jakobi tõve põhjuslikku ravi ei tunta.

Prognoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prognoos elule on halb - haigus lõpeb tavaliselt surmaga 3 – 12 kuud pärast haigestumist.

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]