Creutzfeldti-Jakobi tõbi

Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. RHK-10-s kodeeritakse seda haigust koodiga A81.0. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1.

Ajalugu

Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti peale Creutzfeldt'i teine Saksa neuroloog – Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks.

Tekitaja

Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult.

Sümptomid

Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus.

Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihoogusid.

Ravi

Aastal 2008 Creutzfeldti-Jakobi tõve põhjuslikku ravi ei tunta.

Prognoos

Prognoos elule on halb - haigus lõpeb tavaliselt surmaga 3 – 12 kuud pärast haigestumist.

Kasutatud kirjandus

• Creutzfeldti-Jakobi tõbi
• Dementsus Creutzfeldti-Jakobi tõvest