Costa-Gavras

Allikas: Vikipeedia
Costa-Gavras (november 2012)

Costa-Gavras[1] (kodanikunimi Konstantínos Gavrás (kreeka keeles Κωνσταντίνος Γαβράς); kreeka keeles ka Kóstas Gavrás (Κώστας Γαβράς); sündinud 12. veebruaril 1933 Arkaadias Iraía deemis (praeguse Gortynía deemi alal) Loutrá külas)) on kreeka-juudi päritolu Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist. Ta on Prantsusmaa kodanik.

Costa-Gavrase filmid näitavad enamasti tema pühendumist oma ideedele ja maailmavaatele, nende keskmes on poliitilised teemad ja võimuküsimused. Ta on jälginud seda mustrit nii poliitilistes põnevikes kui ka romantilistes draamades.

Costa-Gavrase üks tuntumaid filme on 1969. aastal valminud "Z". Enamik tema filme on prantsuskeelsed, kuid alates 1980. aastatest on ta teinud üha enam ka ingliskeelseid filme.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Konstantínos Gavrás sündis Kreekas Arkaadia maakonnas Iraía deemis Loutrá külas. Tema isa oli Odessast pärit juut[viide?], kes osales Teise maailmasõja ajal Kreeka vastupanuliikumises ja kuulus vasakpoolsesse Rahvuslikku Vabastusrindesse. Pärast sõda kolis perekond Ateenasse. Konstantínose isa kaotas pärast kodusõja lõppu (1949) töö maksuametnikuna ning vangistati[2] kahtlustatuna sidemetes kommunistidega. Ema töötas koristajana, Konstantínos tegi juhutöid[2]. Perekond sattus musta nimekirja, mis takistas tal astuda ülikooli ja sulges tema tee Ameerika Ühendriikidesse, kus ta soovis alustada filmiõpinguid.[2]

Nii lahkus Gavras pärast keskkooli lõpetamist 19-aastaselt Prantsusmaale, kus ta õppis esialgu Pariisi Ülikoolis kirjandusteadust. 1956. aastal lahkus ta ülikoolist seda lõpetamata ja astus filmikooli IDHEC (L'Institut des hautes études cinématographiques). Pärast filmikooli lõpetamist töötas ta tuntud režissööride Henri Verneuil', René Clémenti ja Jacques Demy assistendina.

Tema esimene iseseisvalt lavastatud film, millele ta kirjutas ka Sébastien Japrisot' romaani põhjal stsenaariumi, oli 1964. aastal valminud "Mõrv magamisvagunis" ("Compartiment tueurs"). Selle peaosades mängisid Yves Montand, Simone Signoret ja Jean-Louis Trintignant. Neist kahe esimesega oli ta tutvunud ja sõbrunenud filmi "Päev ja tund" ("Le Jour et l'Heure") võtetel, kus ta oli tegev veel assistendina.

Costa-Gavrase 1969. aastal valminud poliitiline põnevik "Z" tõi talle rahvusvahelise edu ja tunnustuse. Selle filmi eest sai ta 1970. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.

Aastatel 19821987 oli Costa-Gavras Prantsusmaa filmiarhiivi 'Cinémathèque française president. Uuesti asus ta sellele ametikohale 2007. aastal.

Veebruaris 2008 oli ta Berliini filmifestivali žürii esimees.

Costa-Gavras kuulub ka poliitilise vägivalla ja piinamise ohvrite abistamise organisatsiooni Association Primo Levi toetuskomiteesse.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Costa-Gavrase looming keskendub poliitilistele teemadele. Ta on tuntud selle poolest, et suudab käsitleda vastuolulisi poliitilisi küsimusi meelelahutuslikes, laiale publikule suunatud filmides. Probleemide hulka, millega ta tegeleb, kuuluvad õigus ja õiglus, rõhumine, vägivald ja piinamine. Eriti olulised on need tema varases loomingus. Costa-Gavrase filmid ei ole neutraalsed, vaid väljendavad selget maailmavaadet ja seisukohta. Tavaliselt on tema kriitika objektideks (äärmus)parempoolsed liikumised ja valitsused – filmis "Z" tabab see Kreeka sõjaväelasi ja konservatiivseid poliitikuid, filmides "Piiramisseisukord" ("État de siege", 1972) ja "Teadmata kadunud" ("Missing", 1982) Ladina-Ameerikas külma sõja aastatel võimutsenud sõjaväelisi diktatuure. Film "Teadmata kadunud" põhineb Thomas Hauseri raamatul "Charles Hormani hukkamine" ja kõneleb noorest Ameerika Ühendriikide ajakirjanikust, kes kadus Tšiilis kindral Augusto Pinocheti riigipöörde ajal 1973. aastal. Film lõi laineid Ameerika Ühendriikides, sest kajastas avameelselt Ühendriikide eriteenistuste rolli selle riigipöörde läbiviimisel.

Laiemas mõttes jätkub sama teemadering filmis "Aamen." ("Amen.", 2002), mis heidab kriitilise pilgu katoliku kiriku konservatiivse juhtkonna tegevusele või õigemini tegevusetusele Teise maailmasõja aastatel. Teise maailmasõja ja sõjakuritegude teema on läbiv ka tema varasemas filmis, kohtudraamas "Mängutoos" ("Music Box", 1989), mis käsitleb Ameerika Ühendriikides elava ungarlasest sõjakurjategija keerulisi suhteid tütrega.

Samas on Costa-Gavras pöördunud ka vasakpoolse režiimi kuritarvituste vastu, paljastades filmis "Ülestunnistus" ("L'Aveu", 1970) stalinismi all inimestele osaks saanud rõhumist. Film põhines Tšehhoslovakkia asevälisministri Artur Londoni elul, kes mõisteti 1952. aastal niinimetatud Slánský protsessil sionisti, trotskisti ja titoistina eluks ajaks vangi. Kuna see film järgnes kohe Kreeka sõjaväelist diktatuuri kritiseerinud filmile "Z", siis tabasid lavastajat sel perioodil süüdistused nii poliitilise spektri paremalt kui ka vasakult tiivalt. Paljud Euroopa intellektuaalid ei andestanud Costa-Gavrasele tema kriitilist suhtumist stalinistlikusse kommunismi, mille suhtes püsis läänes veel ikka teatud idealism.

Costa-Gavras on siiski lavastanud ka teistsuguseid filme. Neist tuntuim on 1979. aastal esilinastunud armastusfilm "Clair de femme", mis põhineb Romain Gary samanimelisel romaanil. Aasta hiljem surnud Gary pidas seda esimeseks korraks, mil ta võis oma loomingu ekraniseeringuga rahule jääda. Ameerika näitleja Dustin Hoffman on nimetanud seda kõige kaunimaks armastusfilmiks ja filmi "Meeletu linn" ("Mad City", 1997) võtete ajal tegi ta Costa-Gavrasele ettepaneku lavastada selle ingliskeelne uusversioon.

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on esitatud filmid, mille Costa-Gavras on lavastanud. Kui ta on lisaks olnud ka sama filmi stsenarist, siis on tema nimi välja toodud stsenaristi lahtris.

Lisaks tabelis toodud filmidele on Costa-Gavras olnud ka 2006. aastal valminud filmi "Mon colonel" stsenarist ja produtsent. Selle filmi lavastas Laurent Herbiet.

Aasta Originaalpealkiri Eestikeelne pealkiri Stsenarist Peaosatäitjad
1965 "Compartiment tueurs" "Mõrv magamisvagunis" Costa-Gavras Yves Montand, Simone Signoret, Jean-Louis Trintignant
1967 "Un homme de trop" Costa-Gavras, Daniel Boulanger Charles Vanel, Bruno Cremer, Jean-Claude Brialy
1969 "Z" "Z" Jorge Semprún Yves Montand, Irene Papas, Jean-Louis Trintignant
1970 "L'aveu" "Ülestunnistus" Jorge Semprún Yves Montand, Simone Signoret, Gabriele Ferzetti
1972 "État de siège" "Piiramisseisukord" Costa-Gavras, Franco Solinas Yves Montand, Renato Salvatori
1975 "Section spéciale" "Eritribunal" Costa-Gavras, Jorge Semprún Louis Seigner, Roland Bertin, Michael Lonsdale
1979 "Clair de femme" Costa-Gavras Yves Montand, Romy Schneider, Romolo Valli
1982 "Missing" "Teadmata kadunud" Costa-Gavras, Donald Stewart Jack Lemmon, Sissy Spacek, Melanie Mayron
1983 "Hanna K." "Hanna K." Costa-Gavras, Franco Solinas Jill Clayburgh, Jean Yanne, Gabriel Byrne
1986 "Conseil de famille" Costa-Gavras Johnny Halliday, Fanny Ardant, Guy Marchand
1988 "Betrayed" "Reedetud" Joe Eszterhas Debra Winger, Tom Berenger, John Heard
1989 "Music Box" "Mängutoos" Joe Eszterhas Jessica Lange, Armin Mueller-Stahl, Frederic Forrest
1991 "Contre l'oubli" (segment "Pour Kim Song-man, Corée") Costa-Gavras Robert Badinter
1993 "La petite apocalypse" Costa-Gavras, Jean-Claude Grumberg André Dussollier, Pierre Arditi, Jirí Menzel
1995 "À propos de Nice, la suite" (segment "Les Kankobals") Costa-Gavras
1995 "Lumière et compagnie" Philippe Poulet Pernilla August, Max von Sydow, Merzak Allouache
1997 "Mad City" "Meeletu linn" Tom Matthews John Travolta, Dustin Hoffman, Alan Alda
2002 "Amen." "Aamen." Costa-Gavras, Jean-Claude Grumberg Ulrich Tukur, Matthieu Kassovitz, Ulrich Mühe
2005 "Le couperet" Costa-Gavras, Jean-Claude Grumberg José Garcia, Karin Viard, Geordy Monfils
2009 "Eden à l'Ouest" "Eeden asub Läänes" Costa-Gavras, Jean-Claude Grumberg Riccardo Scamarcio, Odysseas Papaspiliopoulos, Léa Wiazemsky
2012 "Le capital" "Kapital" Costa-Gavras, Karim Boukercha Gad Elmaleh, Gabriel Byrne, Natacha Régnier

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstnikunimi Costa-Gavras on kombinatsioon tema ees- ja perekonnanimest.

Tema abikaasa on filmiprodutsent Michèle Ray-Gavras.

Nende poeg Romain Gavras (sündinud 1981) on samuti filmilavastaja ja filmiettevõtte Kourtrajmé üks asutajaid. Filme on lavastanud ka nende teised lapsed Alexandre Gavras ja Julie Gavras.

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ta kasutab seda nime kunstnikunimena, sest tema esimese filmi tiitrites oli kogemata selline nimekuju. Maya Jaggi. French resistance: Costa Gavras, Guardian, 4. aprill 2009.
  2. 2,0 2,1 2,2 Maya Jaggi. French resistance: Costa Gavras, Guardian, 4. aprill 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]