Conrad Quensel
| See artikkel kõneleb Eestis tegutsenud Rootsi astronoomist; tema pojapoja, samanimelise entomoloogi kohta loe artiklist Conrad Quensel (entomoloog). |
Conrad Quensel (16. aprill 1676, Stockholm – 13. jaanuar 1732, Lund) oli Eesti Liivimaal tegutsenud rootsi astronoom ja meteoroloog.[1]
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Conrad Quensel oli Turu õuekohtu assessori poeg.[1]
Õppis algul Uppsalas, aastast 1692 Åbo akadeemias, hiljem oli samas dotsent, adjunkt ja notarius stipendiorum, mag. phil. (1694, Åbo), väitekiri "De indifferentissima ethica". Oli 1705–10 Pärnus Academia Gustavo-Carolina matemaatika ja astronoomia professor, samuti kvestor ja kalendrite tsensor, 1708 ka rektor. 1708 läks Rootsi. 1712–32 oli Lundi Ülikooli matemaatika ja astronoomia professor, korduvalt rektor. Pärnus juhendas kaht dissertatsiooni: 1708–09 P. Königi "Calculus eclipsium solis et lunae …" ja 1709 Samuel Flodini "De Atmospharaem".[1]
Conrad Quenseli samanimeline pojapoeg oli Rootsi looduseuurija ja entomoloog.
Teadustöö [muuda]
Avaldas aastast 1714 Rootsi kohta üksikasjalike andmetega astronoomia kalendreid. 1720 andis välja esimese traktaadi heliotsentrilise kosmoloogia õigustamiseks Rootsis. Lundis koostas õpikuid ja tegi msg vaatlusi. Teaduste Seltsi liige (aastast 1728).[1]
Teoseid [muuda]
- "Compuctus cuclicus verus"
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Biographisk Lexicon över namnkunnige svenska män. Elfte Bandet. Uppsala, 1845, 426–422
- N. V. E. Nordenmark, Svensk astronomi och svenska astronomer 1700–1730. // Ark., Mat., Astr. et Fys. 24A (1933) 13
- Eelsalu, H. 300 aastat C. Quenseli sünnist. // Tähetorni kalender 1976. aastaks. Tallinn, 1975, 44–46
- Tering. A. Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1571–1798. Tartu, 2008, 283
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale. Selleks annab loa Wikimedia Eesti ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse kokkulepe.