Comtat Venaissin

Allikas: Vikipeedia
Comtat Venaissin
(prantsuse keeles)
Coumtat Venessin
(Provence'i murdes)
1274–1791
Comtat Venaissin flag.svg
Lipp
  Armoiries Comtat Venaissin.png
Vapp
17 Comtat Venaissin par Stephano Ghebellino (vers 1580) Médiathèque Ceccano.jpg
Comtat Venaissin 16. sajandi kaardil
Valitsusvorm Monarhia
Osa Kirikuriigi enklaav
(vasallriik)
Pealinn Venasque, Carpentras

Comtat Venaissin (Venaissin'i maakond), tuntud ka lühema nimega Comtat, on Prantsusmaal praeguses Provence-Alpes-Côte d'Azur piirkonnas asuvat Avignoni linna ümbritsenud piirkonna endine nimi. Piirkond koosnes umbkaudu Rhône'i jõe, Durance'i jõe ja Mont Ventoux mäe vahelisest alast koos sellest põhja poole jääva paavst Johannes XXII poolt ostetud eksklaaviga Valréas linna ümbruses. Kogu antud piirkond oli enklaav Prantsusmaa kuningriigi sees.

Lisaks piirnes Comtat Orange'i vürstiriigiga, mida Comtat samas ka suures osas ümbritses. Avignon ei olnud varsemal ajal mitte Comtat'i osa, vaid seda peeti eraldi maakonnaks (comtat): moodustades seega tegelikult enklaavi sees oleva enklaavi.

Piirkonda tuntakse tänapäevalgi mitteametliku nimega Comtat Venaissin, kuigi sellel ei ole enam poliitilist tähendust.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1096 oli Comtat osa Provence'i markkrahvi valdustest, mille Toulouse'i krahv Raymond IV päris Provence'i krahvilt ja markkrahvilt William Bertrandilt. Need Saksa-Rooma riigis olevad maad kuulusid Joanile, kes oli Toulouse'i krahvinna ning Poitiers'i krahvi Alphonse'i abikaasa.[1] Peale tema krahvist abikaasa surma aastal 1271 läksid need valdused tema päranduse järgi Pühale Toolile. Kuna see langes ajale, mil Saksa-Rooma riigis ei olnud ühte valitsejat, ei olnud ka kedagi, kes oleks Joan'i õigusi kaitsnud ja Comtat saigi aastal 1274 Paavstiriigi osaks. Piirkond nimetati selle tolleaegse pealinna Venasque'i järgi. Aastal 1320 sai piirkonna uueks pealinnaks Carpentras.

Avignon'i müüs paavstivõimule krahvinna Jeanne aastal 1348, mille järel kaks comtat'i ühendati ja edaspidi moodustasid need alad ühinenud Paavstiriigile kuuluva enklaavi (säilitades aga oma eraldiseisva poliitilise identiteedi).

Kuna enklaavi elanikud ei pidanud makse maksma ning sõjaväes teenima, oli elu Comtat'is märgatavalt ahvatlevam kui elu Prantsuse krooni all. Kohast sai varjupaik Prantsusmaa juutidele, keda koheldi paavsti valitsemise all paremini kui mujal Prantsusmaal. Seega ei pane imestama, et Prantsusmaa vanim sünagoog on Carpentras'i linnas asuv 14. sajandil ehitatud sünagoog. Kuni Prantsuse revolutsioonini säilitasid sealsed juudid oma eripärased kombetalitused, mida tuntakse kui Hachmei Provence.

Järjestikused Prantsuse valitsejad püüdsid piirkonda Prantsusmaaga liita ning kuningriigi ja kiriku vaheliste vaidluste ajal tungis Prantsusmaa korduvalt piirkonda (aastatel 1663, 1668 ja 1768–74). Louis XIV ja Louis XV valitsemisaegadel kehtisid Comtat Venaissin'ile kaubandus- ja tollipiirangud.

Paavsti võim kestis kuni aastani 1791, mil peeti volitusteta rahvahääletus ning sealsed elanikud hääletasid Prantsusmaaga liitmise poolt. Mõni aasta hiljem moodustati piirkonna põhjal Vaucluse'i departemang, kuhu kuulusid ka Valréas'i eksklaav ning Luberon'i mäemassiivi lõunaosa. Paavstivõim ei tunnustanud seda aga ametlikult kuni aastani 1814.

Kaarte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Madaule, Jacques. The Albigensian Crusade. New York, Fordham University Press, 1967.