Combat Car M1/M2

Allikas: Vikipeedia

Combat Car M1/M2

Combat Car M1

Combat Car M1 tehnilised andmed
Mõõtmed
Pikkus 4,14 m
Laius 2,50 m
Kõrgus 2,36 m
Kaal 8,9 t [1]
Kliirens 368 mm
Meeskond 4 meest
Relvastus
Suurtükk
Suurtüki kaliiber
Suurtüki lahinguvaru
Kuulipildujad 1×M2 ja 3×M1919A4
Kuulipilduja kaliiber 1×12,7 mm ja 3×7,62 mm
Kuulipilduja lahinguvaru 1500 ja 2380 padrunit
Soomus
Torni esikülg ? mm
Torni küljed ? mm
Torni lagi ? mm
Korpuse esikülg 15,8 mm
Korpuse küljed 6,4 mm
Korpuse tagaosa 6,4 mm
Korpuse lagi ? mm
Korpuse põhi ? mm
Mootor
Mootor 7 silindriline Continental W670-7
Mootori võimsus 250 hj
Kiirus maanteel 72 km/h [1]
Kiirus maastikul ? km/h
Kiirus vees
Läbisõit maanteel 161 km[2]
Läbisõit maastikul ? km
Läbisõit vees

Combat Car M1/M2 (eesti keeles lahingumasin, või ka soomusauto) on Ameerika Ühendriikides enne Teist maailmasõda toodetud kergetank. Tank töötati välja ettevõttes Rock Island Arsenal, kus aastatel 19351937 toodeti selle mudeleid kokku 148 masinat ning mõningad eksperimentaalmasinad.

Modifikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Seeriamasinad[muuda | muuda lähteteksti]

Combat Car M1
  • M1 – baasmasin, mille korpus ja torn olid nii keevitatud, kui ka needitud. Relvastuseks oli tornis kõrvuti üks 12,7 mm ja üks 7,62 mm, korpuse esiseinas aga teine 7,62 mm kuulipilduja, torni tagaküljele aga kinnitus üks 7,62 mm õhutõrjekuulipilduja. Esimesed 58 tanki said pealtvaates D-kujulise, järgmised aga kaheksanurkse torni. Valmistati 87 masinat. Hiljem moderniseeriti varasema väljalaske masinad, millele paigaldati nurgelised tornid, kõik väljavaate aknad aga varustati periskoopvaatlusseadmetega. 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A2.
  • M1E1 – M1, mis oli varustatud Guibersoni diiselmootoriga. Toodeti 3 masinat. 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A2.
  • M1A1 – masinal muudeti veermikku, tagumine juhtratas viidi 280 mm tahapoole. Tankile paigaldati uus käigukast. Valmistati 17 masinat, mis 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A2.
  • M1A1E1 – M1A1, mis oli varustatud Guibersoni diiselmootoriga. Toodeti 7 masinat. 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A2.
  • M2 – sarnanes tankiga M1A1, kuid muudetud oli veermikku – tagumine juhtratas oli lastud vastu maad ning roomikuid kandis ülevalt kolm tugirullikut varasema kahe asemel. Kõik 34 tanki olid varustatud diiselmootoriga T-1020 Guiberson. 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A1.

Eksperimentaalmasinad[muuda | muuda lähteteksti]

  • M1E2 – pikendatud korpusega M1, 1940. aastal nimetati ümber kergetankiks M1A1.
  • M1E3 – modifitseeritud M1 kummiroomikutega.
  • T2 – ilma tornita M1 baasil ehitatud veok.
  • T5 – M1 baasil ehitatud eksperimentaalmasinate seeria.
    • T5 – kahetorniline eksperimentaal-kergetank. Prototüüp valmis 1934. aastal.[3]
    • T5E1 – suure liikumatu torniga T5.
    • T5E2 – 75 mm haubitsaga relvastatud ühetorniline T5.[2]
    • T5E3 – Guibersoni diiselmootoriga moderniseeritud T5.
    • T5E4 – eksperimentaalvedrustusega T5.
  • T17 – M1E3 baasil baasil ehitatud eksperimentaalmasin 75 mm haubitsaga.
  • T17E1 – M1E3 baasil ehitatud eksperimentaalmasin kahe 20 mm kahuriga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jane's World War II Tanks and Fighting Vehicles The Complete Guide, Leland Ness, 2002
  2. 2,0 2,1 The Encyclopedia of Tanks and Armored Fighting Vehicles – The Comprehensive Guide to Over 900 Armored Fighting Vehicles From 1915 to the Present Day, General Editor: Christopher F. Foss, 2002
  3. Tank Data 2, Aberdeen Proving Grounds Series, E. J. Hoffschmidt and W. H. Tantum IV, 1969

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • М. Барятинский. "Легкие танки. Второй мировой" — Kirjastused: "Яуза", "Коллекция", "Эксмо" 2007. ISBN 978-5-699-21323-8

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]