Christoph Blum

Christoph Blum (ka Christoph Blume, Christopher Blumer; 5. august 1625 Leipzig – 18. veebruar 1669 Hageri) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1638–1644 Leipzigis, Thomasschules, aastatel 1644–1645 õppis Berllini gümnaasiumis, aastal 1645 Tallinna gümnaasiumis (rektor Heinrich Vulpius vanema õpetuse all). Mõnda aega oli ta Eestimaal koduõpetaja, siis immatrikuleerus 13. oktoobril 1648 Wittenbergi Ülikooli, kus oli kohal veel aastal 1649, õppides usu- ja flosoofiateaduskondades. Immatrikuleerus Leipzigi Ülikooli 1649, õppis seal aastani 1651 (esimest korda oli immatrikuleerunud Leipzigi Ülikooli alaealisena, aastal 1641). Aastal 1652 oli Hamburgi muusikakapelli koosseisus. Kutsuti 10. oktoober 1652 Hageri Lambertuse koguduse õpetajaks. Hageri koguduse õpetajaks ordineeriti ta teisel advendil 1652. Hageri kogudust teenis ta 1652–1669. Tänu temale oli Sutlemas Hageri kirikumõis.

Blum oli kirjamees ja tõlkija, säilinud on tema eestikeelsed jutlused. Talt ilmusid esimesed küllaltki heas eesti keeles koostatud vaimulikud raamatud, teiste seas aastal 1662 Tallinnas Mattheus Judexi Kleines Corpus Doctrinae (populaarne usuõpik, milles eestikeelne pühendusluuletus oli pastor Johann Kohsenilt). Hiljem ilmusid saksa- ja eestikeelsete paralleeltekstidega raamatud Leipzigis (raamatute sisuks olid palved, katekismuse seletused jm. tekstid kirikuaastaks). Ta oli üks Piibli eesti keelde tõlkijaist, tema piiblitõlke käsikirjad olid Eberhard Gutsleff seeniori valduses, kes loovutas need seejärel konsistooriumile. Tema matusetrükis (koostanud pastor Gabriel Elvering) on säilinud Tartu Ülikooli raamatukogus^[1].