Chikungunya viirus

Allikas: Vikipeedia
Chikungunya viirus
Emd-5577.jpg
Taksonoomia
Riik: Viirused Virus
Selts: Määratlemata takson
Sugukond: Togaviridae
Perekond: Alfaviirus
Liik: Chikungunya viirus Chikungunya-Virus

Chikungunya viirus (Chikungunya-Virus; lüh CHIKV) on Togaviridae sugukonda, alfaviiruste perekonda kuuluv viiruseliik.

Chikungunya viirus liigitatakse arboviiruste (inglise keeles arthropod-borne viruslülijalgsete kaudu leviv viirus) rühma.

Levik ja peremeesorganismid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrikas ringleb Chikungunya looduslikult metsloomade, eelkõige primaatide, näriliste, lindude, nahkhiirte ja sääskede[1]
ning inimeste vahel - kes kõik võivad ka viiruse reservuaarideks olla.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Chikungunya viirushaigus

Chikungunya viirust levitavad inimestele Aedes perekonna sääsed[2] ja mis võib inimestel inimestel hemorraagilist viiruspalavikku : Chikungunya viirushaigust tekitada.

Hiljuti on esinenud tõsiste haigushoogudega seostatud CHIKV puhanguid.

CHIKV nakkus põhjustab Dengue palavikuga sarnanevate sümptomitega Chikungunya viiruspalavikku. Kaks kuni viis päeva kestvale akuutsele palavikulisele faasile järgneb pikaajaline jäsemete liigesevalu põhjustav haigus.

CHIKV nakkusega seostatud liigesevalu kestab nädalaid või kuid, mõnel juhul aastaid.[3]

Viiruse evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chikungunya viirus kuulub alfaviiruste perekonda ja togaviiruste sugukonda. Viirus on lähedas suguluses o’nyong’nyong viirusega, Ross Riveri viirusega Austraalias ja Ida ja Lääne hobuste entsefaliite põhjustavate viirustega.
Viirus tuvastati esimest korda 1953. aastal haige verest Tansaanias. Arvatakse, et Chikungunya arenes välja alfaviirusest ~1713 AD (95% tõenäosusega 1573–1843 AD vahel) Aafrikas.[4] Ida-/Kesk-/Lõuna-Aafrika (EKLA) ja Aasia tüved lahknesid viimase 150 aasta jooksul (95% tõenäosusega 1879–1927). Siiani säilinud EKLA tüved, kaasa arvatud esimene isoleeritud viirus, kujunesid välja 1924. ja 1943. aasta vahel.
Aasia grupp jagunes kahte klaadi: India liin, mis on arvatavasti välja surnud, ja Kagu-Aasia liin. Kagu-Aasia liin levis Taist Indoneesiani, seejärel Filipiinidele ja kõige viimasena Malaisiale. Hiljutine 2004. aastal alanud India ookeani vesikonna nakkuspuhang pärines tõenäoliselt EKLA tüvest 2002. aastast (95% tõenäosusega 2001. aasta detsembrist 2003. aasta detsembrini).
Praeguseks on kirjeldatud kolme viiruse genotüüpi: Lääne-Aafrika, Ida-/Kesk-/Lõuna-Aafrika ja Aasia genotüübid.[5]
Viiruse hinnanguline üldine mutatsioonikiirus on 4,33 x 10−4 nukleotiidiasendust saidi kohta aastas – see kiirus on sarnane teiste RNA genoomiga viiruste leitud mutatsioonikiirustega.[4]

Kasutamine bioloogilise relvana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chikungunya oli üks rohkem kui tosinast vahendist, mida Ameerika Ühendriigid potentsiaalse bioloogilise relvana kasutamiseks uurisid, enne kui riik peatas oma bioloogiliste relvade programmi.[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enserink M (Detsember 2007). "Infectious diseases. Chikungunya: no longer a third world disease". Science 318 (5858): 1860–1. doi:10.1126/science.318.5858.1860. PMID 18096785. 
  2. Lahariya C, Pradhan SK (Detsember 2006). "Emergence of chikungunya virus in Indian subcontinent after 32 years: A review". J Vector Borne Dis 43 (4): 151–60. PMID 17175699. 
  3. Powers AM, Logue CH (September 2007). "Changing patterns of chikungunya virus: re-emergence of a zoonotic arbovirus". J. Gen. Virol. 88 (Pt 9): 2363–77. doi:10.1099/vir.0.82858-0. PMID 17698645. 
  4. 4,0 4,1 Volk SM, Chen R, Tsetsarkin KA, et al. (Juuli 2010). "Genome-scale phylogenetic analyses of chikungunya virus reveal independent emergences of recent epidemics and various evolutionary rates". J. Virol. 84 (13): 6497–504. doi:10.1128/JVI.01603-09. PMC 2903258. PMID 20410280. 
  5. Powers AM, Brault AC, Tesh RB, Weaver SC (Veebruar 2000). "Re-emergence of Chikungunya and O'nyong-nyong viruses: evidence for distinct geographical lineages and distant evolutionary relationships". J. Gen. Virol. 81 (Pt 2): 471–9. PMID 10644846. 
  6. "Chemical and Biological Weapons: Possession and Programs Past and Present", James Martin Center for Nonproliferation Studies, Middlebury College, 9 April 2002, accessed 14 November 2008.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]