Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv
Charles Alexander Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv (23. september 1893 Edinburgh, Šotimaa – 16. veebruar 1992 Brechin, Šotimaa) oli Fife'i printsess Maudi, Edward VII tütretütre abikaasa. Ta kandis Southeski krahvi tiitlit aastatel 1942–1992.
Noorus ja abielu[muuda | muuda lähteteksti]
Charles Alexander Carnegie sündis 23. septembril 1893 Edinburghis Šotimaal. Tema isa oli Charles Noel Carnegie, 10. Southeski krahv, ja ema Ethel Mary Elizabeth Bannerman. Sünnijärgse tiitliga oli ta lord Carnegie, kuna ta oli krahvi poeg. Lord Carnegie õppis Etoni kolledžis. Hiljem astus ta Briti armeesse ning määrati Scots Guardi. 1917. aastal oli ta India asekuninga adjutant.
12. novembril 1923 abiellus ta Fife'i printsessi Maudiga Kuninglikus Sõjaväekabelis Londonis. Maud oli Fife'i 1. hertsogi Alexander Duffi ja tema naise Louise'i noorem tütar, kuningas Edward VII tütretütar. 1905. aastal oli ta saanud Briti printsessi tiitli. Abielu järel lakkas Maud printsessitiitlit kasutamast ning lasi end nimetada leedi Maud Carnegieks.
Paaril oli üks laps:
Southeski krahv[muuda | muuda lähteteksti]
10. Southeski krahv suri 10. novembril 1941. Charlesist sai 11. Southeski krahv ja Maudist Southeski krahvinna. Kuigi nad ei täitnud kuninglikke kohustusi, peeti neid kuningliku perekonna liikmeteks. Nad mõlemad viibisid Maudi nõo, kuningas George VI kroonimisel ning muudel kuninglikel üritustel.
Teine abielu[muuda | muuda lähteteksti]
Maud suri 14. detsembril 1945 bronhiidi tagajärjel. Krahv abiellus 16. mail 1952 Evelyn Julia Williams-Freemaniga (s. 27. juuli 1909), kes oli major Ion Edward FitzGerald Campbelli eksabikaasa ja kellel oli ka poeg Ion Edward FitzGerald Campbell.
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Southeski krahv suri 16. veebruaril 1992 Brechinis Šotimaal 98-aastaselt. Tema poeg James oli juba oma tädilt, printsess Alexandralt pärinud Fife'i hertsogi tiitli ning oli kolmas Fife'i hertsog. Southeski krahvi tiitlit kasutatakse Fife'i hertsogi lisatiitlina ning see kuulub Charlesi lapselapsele David Carnegiele.