Chałopieničy

Allikas: Vikipeedia
Chałopieničy

valgevene Халопенічы * / Chałopieničy *transkriptsioon: Halopenitšõ
vene Холопеничи (Holopenitši)

Elanikke 1408 (2014)

Koordinaadid 54° 31′ N, 28° 58′ E
Chałopieničy (Valgevene)
Chałopieničy

Chałopieničy (ka Halopenitšõ, poola keeles Chołopienicze) on alev (endine linn) Valgevenes Minski oblastis Krupki rajoonis, Chałopieničy külanõukogu halduskeskus.

Chałopieničys asuvad keskkool ja muusikakool. Alevis on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Chałopieničys on masinaehituse ja toiduainete töötlemisega tegelevad ettevõtted, ka asub seal lastekodu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1863 ehitatud õigeusu kirik ja aastal 1798 ehitatud dominiiklaste klooster.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Chałopieničy asulat (Хлопавічы) on esimest korda mainitud aastal 1451. Aastast 1610 kuulus see Dorohostajskitele, aga aastast 1620 Nonnartitele. Samal aastal hakkas asula (selleks ajaks juba alev) kuuluma Mikołaj Mleczkole, jäädes tema valdusse aastani 1644. Mikołaj Mleczko lasi aastal 1638 alevisse ehitada katoliku kiriku; ka rajas ta sinna kloostri.

Aastal 1670 omandas Chałopieničy Mikołaj Ciechanowiecki, aga peagi läks see Chaleckite valdusse. Aastal 1703 rajas Marcian Dominic Chalecki sinna dominiiklaste kloostri ja aastal 1713 lasi ta sinna ehitada õigeusu kiriku. 1730. aastatel läks asula Chreptowiczite suguvõsa valdusse, aga aastani 1748 kuulus osa sellest veel Antoni Chaleckile.

Poola jagamisel sai Chałopieničyst aastal 1772 linn, kuna senine piirkonna keskus Orša hakkas kuuluma Venemaa Keisririigi koosseisu. Chałopieničys avati kool, seal hakati regulaarselt pidama laata. Aastal 1783 andis Joachim Chreptowicz linna põgenenud talumeestele vabaduse; sinna asusid elama ka Venemaa mõisatest põgenenud pärisorjad. See tõi järgmisel aastal kaasa Vene vägede rünnaku linnale, kui nad seal põgenikke jahtisid.

Chałopieničy kiriku varemed

Chałopieničy läks Venemaa koosseisu teisel Poola jagamisel aastal 1793. 1812. aastal rüüstasid linna Prantsuse väed. Aastal 1839 sulgesid Venemaa võimud kloostri. Aastal 1840 asutati linna piiritusevabrik. Kohalikud katoliiklased said alles aastal 1844 loa avada katoliku kirik. Sellest aastast on ka teateid linnas tegutsenud sünagoogi kohta, lisaks oli linnas tellisevabrik. Aastal 1667 sai asula omaniks Rudolf Wilken. Aastal 1898 võeti kasutusele auru jõul tegutsev veski. Sel ajal peeti linnas kaks korda aastas laata.

Aastast 1919 kuulus Chałopieničy Valgevene NSV koosseisu. Aastal 1938 sai Chałopieničyst alev.

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Adam Bahdanovič – Valgevene folklorist ja koduloolane
  • Jakov Gurevitš – Moldova ajakirjanik

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]