Castle of the Winds

Allikas: Vikipeedia

"Castle of the Winds" ehk lühendatult CotW on väljapõhine Rogue-tüüpi arvutimäng, mis kirjutati Windows 3.1x jaoks. Mängu töötas välja SaadaSoft ja selle avaldas Epic MegaGames 1992.

Mäng koosnes kahest osast, millest esimene, "A Question of Vengeance", on jaosvara, ja teist, "Lifthransir's Bane", müüdi. Müüdi ka ühist litsentsi mõlemale osale.

1998 otsustas autor Rick Saada, SaadaSofti omanik, hakata mängu kõigile soovijatele tasuta jagama.[1]

Graafika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mäng on väljapõhine. Nii mängija kui koletised saavad astuda ühelt väljalt selle naaberväljadele. Kui mängija astub väljale, kus on koletis, siis ta ei muuda oma asukohta, vaid lööb koletist.

Kõiki välju esitatakse Windowsi ikoonide abil, väljad on ruudukujulised. Sealjuures kasutatakse üksnes 16 värvi (lisaks läbipaistvale värvile). Ikoonidest on ka mustvalged variandid, nii et mustvalgetelgi arvutitel on "Castle of the Windsi" pilt selge.

Iga korrus on palju suurem kui korraga ekraanile mahub. Kuva saab kerida, aga olemas on ka kaardivaade, mis näitab kogu korrust kuvaril korraga. Selleks vähendatakse väljade mõõtmeid, mistõttu see, mis mingil väljal on, muutub halvasti arusaadavaks. Sellepärast on kaardivaateid koguni kaks: tavaline ja lihtsustatud. Lihtsustatud kaardivaatel on iga välja kohta näidatud üksnes see, kas seal on ese, lõks või koletis või mitte midagi.

Mängimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Castle of the Winds" erineb enamikust Rogue-tüüpi mängudest mitmel viisil. Kõigepealt toetab see hiire kasutamist. Kuigi kõiki tegevusi saab teha ka hiireta, sõrmistikku kasutades, on hiireta siiski tülikas mängida.

Mängu saab salvestada suvalisel ajahetkel. Katkestusseise võib luua ükskõik kui palju. Rogue-tüüpi mängudes on seevastu tavaline, et salvestada ei saa üldse. Kui mängija surma saab, on võimalik taastada ükskõik milline katkestusseis.

Mäng toimub käikhaaval. Igal olendil on nii-öelda põhikiirus, mis mängijal on mängu alguses 100%, aga mõnel koletisel suurem või väiksem. Kui kaks ühesuguse põhikiirusega olendit võitlevad, siis lööb kumbki teineteist kordamööda, aga kui ühel on põhikiirus suurem, siis saab ta aeg-ajalt kaks lööki järjest teha.

Põhikiirusele lisandub veel liikumiskiirus, mis mängijal on mängu alguses 200%. Liikumiskiirus oleneb sellest, kui palju esemeid ta kannab. Kui mängija kannab vähe esemeid, suudab ta iga koletise eest ära joosta, aga kui tal on palju kraami kaasas, on kõik koletised temast kiiremad.

"Castle of the Windsi" ekraanipilt. Kaasaskantavad esemed

Kaasaskantavate esemete arvestamine oli omas ajas enneolematu. Igal esemel on ruumala ja kaal. Igal kotil on samuti ruumala ja kandevõime. Kui Rogue-tüüpi mängudes tohib vahel kaasas kanda kindlat arvu esemeid, ükskõik kas suuri või väikeseid, siis "Castle of the Winds" lubab igasse kotti panna ükskõik kui palju esemeid, kuni kotil kas ruumala või kandevõime täis saab. Praktikas tuleb küll arvestada üksnes ruumala, ehkki teoreetiliselt on võimalik ka olukord, kus koti kandevõime ületatakse enne ruumala.

Rõhuvat enamikku esemeid saab ümber nimetada.

Mängus on väga suur hulk relvi ja muid esemeid. Teises osas kohtab sageli relvi, millel on iseäralikud omadused, nii et kokkuvõttes on võimalik relvade hulk peaaegu lõpmata suur, kuigi praktikas võib arvestada umbes poolesaja levinuma relvatüübiga.

Ülejäänud esemete (mitmesugused riietusesemed ja maagilised objektid) hulk ei ole lõputu, kuid ulatub ikkagi mitmesajani.

Maagia, esemed ja koletised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängus on 30 maagilist oskust, mida mängija saab õppida, ja veel mõned, mida õppida ei saa, kuid võib leida maagilisi esemeid, mille abil neid kasutada.

Iga kord, kui mängija jõuab järgmisele tasemele, õpib ta oma valikul uue oskuse. Lisaks on võimalik leida või osta õpikuid, mille abil maagilisi oskusi omandada, ilma et peaks uuele tasemele jõudma.

Järgmisele tasemele jõudmiseks tuleb omandada kindel hulk kogemuspunkte. Neid saab üksnes koletiste tapmise ja lõksude kõrvaldamise eest. Laias laastus tuleb igale järgmisele tasemele saamiseks koguda sama palju punkte kui kõigi eelmiste tasemete läbimiseks kokku, kuid see ei tähenda, et selleks kuluks sama palju aega kui kõigi eelmiste tasemete läbimiseks kokku, sest koletised lähevad mängu edenedes järjest võimsamaks ja nende tapmise eest saab järjest rohkem punkte. Alguses saab koletise tapmise eest üksnes paar-kolm punkti, aga lõpuks võib juba üle 100 saada. Lõksude kõrvaldamise eest saadav punktisumma seevastu peaaegu ei muutu ja mängu alguses moodustavad lõksude likvideerimise eest saadud punktid olulise osa kõigist punktidest, aga mängu lõpus tühise osa.

Tasemeid on lõpmata palju, kuid läbitud tasemete ja omandatud oskuste arv ei ole mängu lõpetamise seisukohalt olulised. Täiesti võimalik on lõpetada mäng näiteks 10. tasemel ja poolte oskustega.

Mängus on lõkse pisut rohkem kui 20 tüüpi, aga koletisi ligi 100 tüüpi.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängu on mõjutanud skandinaavia mütoloogia. Kõigil tegelastel on skandinaaviapärased nimed ja suur osa koletisetüüpe on samuti skandinaavia mütoloogiast pärit.

Kangelane, keda mängija juhib ning kellele ta ise soo ja nime annab, kasvas üles tagasihoidlikus külas kasuvanemate juures. Mängu algushetkel seisab ta oma mahapõletatud kodu ees tapetud kasuvanemate haual ja vannub kättemaksu. Külast põhja pool asub mahajäetud kaevandus, kust rüüstajad olid tulnud. Sinna ta lähebki.

Kaevanduses on lisaks nii-öelda nullkorrusele, mis on suhteliselt väike ja igas mängus ühesugune, 4 korrust, mis genereeritakse igas mängus uuesti ja on isesugused. Korrustel on koletisi, lõkse ja esemeid. Soovi korral võib alati välja tagasi külla joosta, kus asuvatesse poodidesse on võimalik kaevandusest leitud esemeid müüa.

Kõige alumiselt, 4. korruselt leiab kangelane pärast inimsööja tapmist tüki pärgamenti, millel olevast kirjast ta järeldab, et mitte ainult tema kasuvanemaid, vaid ka teda ennast tahetakse tappa. Külla naastes avastab ta, et ka see on maha põletatud ja selle elanikud tapetud.

Kangelane liigub läheduses olevasse linna Bjarnarhavenisse, mille lähedal on kindluse varemed. Seal kordub põhimõtteliselt sama, ainult kindluse all on juba 9 korrust.

Kõige alumiselt korruselt leiab kangelane pärast hiiglase tapmist amuleti, mille abil ta saab kokku oma ammu surnud ja surmajärgses maailmas viibiva isaga. Isa räägib, et ta on kuningapoeg ja et kangelane on tema kuningriigi pärija. Sel hetkel lõpebki mängu I osa.

Mängu II osa algab Risttee-nimelises linnas (Crossroads), mis peaks olema kuningriigi keskus. Seal valitseb Jarl, kes algul kangelase välja naerab ega usu, et tegu tõelise printsiga on. Jarl saadab kangelase linna lähedal olevasse varemeis lossi, kus kangelane kohtub oma vanaisa vaimuga. Vanaisa ärgitab kangelast lossi all paiknevat koobastikku koletistest puhastama.

Mida kaugemale kangelane jõuab, seda aupaklikumaks Jarl tema vastu muutub. Jarl annab talle maagilisi esemeid ja head nõu, näiteks et koobastikus on 25 korrust, millest alumisel on jumal Surtur, kes ongi peamine vaenlane. Enamik koletisi mängus on Surturi käsilased ja Surtur ongi organiseerinud kõik halva, mis kangelasega juhtunud on.

Inimesel ei ole võimalik jumalat tappa, aga kui kangelane teda võidab, lahkub Surtur inimeste maailmast oma maailma ja jätab kuningriigi kangelasele. Surturilt saab ta kiivri, mis tuleb viia lossi nullkorrusele kuningas Lifthransiri vaimule. Sel hetkel, kui mängija kiivriga Lifthransiri ette jõuab, mäng lõpeb.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rick Saada sait (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]