Castelnau hiiglane

Allikas: Vikipeedia

Castelnau' hiiglane oli teadaolevalt pikim elanud inimene.

1890. aastal leidis Georges Vacher de Lapouge Castelnau-le-Lezi neoliitiliselt kalmistult kolm luufragmenti, mille omaniku kogupikkuseks arvutas ta 3,5 meetrit. Ühtegi tänapäevast teadustööd veel hiiglase olemasolu ei kinnita.

Avastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antropoloog Georges Vacher de Lapouge avastas luud pronksiaegsest surnuaiast 1890. aasta talvel Castelnau-le-Lez'i linnast Prantsusmaal. Tema leidude kohta avaldati artikkel ajakirjas La Nature. Hiiglase arvatav kõrgus on umbes 3,5 meetrit de Lapounge järgi ja luud on pärit neoliitilisest perioodist, sest nad leiti pronksiaegse kalme kõige põhjast. Artiklisse on lisatud ka foto, millel on näha hiiglase õlavarre-, sääre- ja reieluud ning võrdluseks normaalse suurusega õlavarreluu.[1][2]

Georges Vacher de Lapouge kirjutab oma artiklis, et ilma igasuguse kahtlustega on tegemist inimluudega, olgugi et nad on ebatavaliselt suured. Esimene leid, reieluu keskmine osa on 14 sentimeetrit pikk, silindrikujuline ja ümbermõõt on 16 sentimeetrit. Teine leid on sääreluu ülemine osa, mis 26 sentimeetrit pikk ja ümbermõõt on sel 13 sentimeetrit. Kolmas leid on anatoomide arvates õlavarreluu alumine osa. Kõik need kolm luud on enam kui kaks korda suuremad ja pikemad tavalise inimese vastavatest luudest.[1]

Castelnau' hiiglase luid uuriti Montpellier' ülikoolis. Uurisid zooloogia professor Armand Sabatier ja paleontoloogia professor Delange ning neid aitasid ka anatoomid. 1892. aastal uuris Montpellier' meditsiinikoolis luid hoolikalt patoloogilise anatoomia professor Dr. Paul Louis André Kiener. Ta leidis, et hiiglane esindas küll väga pikka rassi, ent siiski leidis, et luude pikkus on tavatu ning tõenäoliselt on tegu ebanormaalse kasvuga.[3][4]

1894. aastal mainiti ajakirjanduses rohkemate luude leidu eelajaloolisel kalmistul Montpellier's Prantsusmaal, kui töölised kaevasid seal veehoidlat. Sealt olevat leitud 71, 78 ja 81 sentimeetrise ümbermõõduga koljusid. Leiti ka väga suuri luid, mis kuuluvat inimesele, kelle pikkus võis olla 3 kuni 4,5 meetrit. Luud viidi Pariisi Akadeemiasse täpsemateks uuringuteks.[5][6]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 de Lapounge, G. 1980. "Le Gėant Fossile de Castelnau". – La Nature nr 888, lk 11-12
  2. "A Prehistoric Giant". – The Popular Science News and Boston Journal of Chemistry and Pharmacy nr 24(8), lk 113. August 1890.
  3. "A Race of Giants in Old Gaul.". – The New York Times. 3. oktoober 1892
  4. "Le géant de Castelnau". – La Nature nr 992, lk 142. 4. juuni 1892.
  5. The Princeton Union. Lk 2. 11. oktoober 1894.
  6. The McCook Tribune. Lk 3. 8. märts 1895.