Carnot' tsükkel
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess koosneb isotermilisest paisumisest-töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temp. on T1 ja saab sellelt soojushulga Q1. Adibaatilisest paisumisest töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahutab jahutaja temp-ni T2. Isotermilisest kokkusurumisest töötav keha annab Temp-l T2 jahutajale soojushulga Q2. Adibaatilisest kokkusurutud keha temp. tõuseb uuesti soojuallika temp.-ni
Carnot' tsükkel on teoreetiline termodünaamika tsükkel mis on välja pakutud Nicolas Léonard Sadi Carnot' poolt aastatel 1824 ja laiendatud Benoit Paul Émile Clapeyron`i poolt aastal 1830 ja 1940. See on kõige tõhusam tsükkel termaalse energia tööks teisendamiseks, või vastupidi, luues temperatuuride vahe (N: külmutusseade) tehes teatud hulgal tööd.
