Carlos Montoya

Allikas: Vikipeedia
Carlos Montoya, 1954

Carlos Montoya (13. detsember 1903 Madrid, Hispaania3. märts 1993 New Yorgi osariik) oli silmapaistev flamencokitarrist, populaarse tänapäevase flamencostiili looja.

Lapsepõlv ja karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carlos Montoya sündis 13. detsembril 1903 Hispaanias Madridis mustlasperekonda. Tunnustatud flamencokitarristi Ramón Montoya sugulasena oli ta justkui sündinud flamenco kitarri mängima. Tema onust aga sai suurim takistus flamencoõpingutel, kui onu keeldus Carlosele oma ärinõkse õpetamast. Carlos alustas kitarri õppimist koos oma emaga ja juuksurist naabriga, kelleks oli Pepe el Barbero (tõlgituna Pepe Juuksur). 14-aastasena saatis ta kitarril tantsijaid ja lauljaid Madridi kohvikutes.

1920-1930. aastatel esines ta laialdaselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. II maailmasõja puhkemine viis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus said alguse tema edukaimad aastad muusikuna ning sagedased tuurid tantsijaga La Argentina. II maailmasõja ajal (u. 1941. aastal) New Yorki sisseelanuna, alustas ta ise tuuritamist, tuues oma tulise stiili kontserdisaalidesse, ülikoolidesse ja orkestritesse.

Montoya oli küll aasta läbi tuuril, kuid naasis alati jõuluks oma kodumaale, Hispaaniasse, et veeta pühad koos perega.


Stiil kitarri mängimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Montoya mängustiil oli isikupärane. Brook Zern'i andmetel olevat ta kord öelnud:

"Ma ei mängi nii, nagu ma mängin, et publikule meelejärele olla, kuigi see nii on, vähemalt siiani, viiel mandril, ja ükski teine flamencokitrarrist ei täida kunagi Houston Astrodome'i nii nagu mina seda olen teinud. Ei, ma mängin nii enda pärast, sest minu jaoks flamencokitarr just täpselt nii peabki kõlama. Mulle tundub veider, et teadmatu publik sellega nõustub, kuid tõelised flamenco aficionado'd on selgelt vastu... aga nii see juba on."

Tema stiil ei leidnud erilist tunnustust tõsistelt flamenco õpilastelt, kes lugesid selle vähem hiilgavaks, kui paljud teised stiilid, kaasaarvatud Montoya onu Ramóni oma. Carlose enda lemmik flamencokitarrist, toetudes Zern'ile, oli Currito de la Geroma. See, et ta oli aficionado'de seas ebapopulaarne kitarrist võlgneb tõenäoliselt palju asjaolule, et Montoya õppis ebatraditsioonilisel viisil, mis hülgas compás'e, mis oli arenenud koos flamencoga sadade aastate jooksul. Paljud tema tööd, ei pea isegi kinni täiuslikust tempost, tõstes ja langetades seda peaaegu pentsikult. Teda imetleti tema kiirete picados'de tõttu ja kahtlemata tõi silmnähtavalt muljetavaldav tempo talle populaarsuse rahvusvahelisel laval, kuid aficionado'le pole kiirus midagi ilma compás'eta (võte kiirete ja ilusate falsetta'de mängimiseks, ilma rütmist või raamistikust välja minemata).

See on tema unikaalne töö, mis eraldas flamenco kitarri ainult tantsijale saateks olemisest ja andis sellele ome elu ja žanri. Kaasaegse flamenco definitsioon on loodud toetudes Carlos Montoya töödele.


Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Montoya suri flamenco legendina 89-aastaselt südamerabandusse Long Island'il Wainscott'i linnas.