Carl Theodor Knüpffer
Carl Theodor Knüpffer (12. november/24. november 1823 Väike-Maarja – 27. november/9. detsember 1871 Väike-Maarja) oli Eesti vaimulik.
Algõpetuse sai Knüpffer kodust, õppis seejärel aastatel 1836–1842 Tartus gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1843–1846. Oli seejärel prooviaastal Väike-Maarja koguduses. Ordineeriti 9. novembril/21. novembril 1847 õpetajaks.
Oli aastatel 1847–1852 Väike-Maarja koguduse adjunktõpetaja. Sai sama koguduse õpetajaks 20. oktoobril/2. novembril 1852. Konsistooriumi assessoriks sai 11. augustil/23. augustil 1865. Haigestus aastal 1868 ja võttis endale abiks adjunktõpetaja. Oli oma asutatud abipiibliseltsi (1848 aastal) juhataja.
Knüpffer pidas aastal 1869 Tartus I üldlaulupeol peojutluse, mille sisuks oli 50 aastat talurahva pärisorjusest vabastamist; avaldatud Tartus: Juubeli jutto 1819–1869. Algatas tegevuse Väike-Maarja kihelkonnakooli taasavamiseks (kool avati aastal 1873)[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Georg Magnus Knüpffer oli Väike-Maarja koguduse õpetaja, vanaisa Friedrich Gustav Knüpffer oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, onu Arnold Friedrich Johann Knüpffer oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Tema äi Dietrich Martin Luther oli Tallinna suurgildi oldermann ja ajakirjandustegelane, poeg Georg Martin Knüpffer oli Ambla Maarja koguduse õpetaja, teine poeg Theodor Robert Wilhelm Knüpffer oli naistearst, kolmas poeg Karl Knüpffer (1868−1922) oli keemik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007