Karl von Brevern (1704−1744)

Karl von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli pärit Liivimaalt Riiast Brevernite suguvõsast. Brevernid tõsteti 1694. aastal Rootsi kuninga poolt aadliseisusse ning olid kantud Eestimaa rüütelkonna Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse (1745. aastal), Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse (1747. aastal) ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse (1833. aastal).

Alustas teenistust Venemaa keisririigi välisteenistuses 1726. aastal Venemaa keisririigi saatkonnas Rootsis, misjärel töötas Venemaa Välisasjade kolleegiumis.

Aastatel 1731–1734 töötas Brevern Venemaa Välisasjade kolleegiumi sekretärina ning reisis töölähetustena Viini, Dresdenisse ja Berliini.

1735. aastal nimetati ta ametisse valitsuskabinetti, kus töötas koos Heinrich Johann Friedrich Ostermanni ja Ernst Johann Bironiga.

24. aprillil 1740 nimetati Peterburi Teaduste Akadeemia presidendiks, kellena ta tegutses kuni 15. aprillini 1741.

Brevern toetas Ernst Johann Bironi katses saada Venemaa valitsejaks regendina, pärast keisrinna Anna Ivanovna surma, kuid pärast viimase aresti Burchard Christoph von Münnichi poolt ja pagendamist kaotas von Brevern oma mõju õukonnas.

Pärast uue keisrinna Jelizaveta Petrovna troonilesaamist, saavutas uuesti mõjuvõimu ning määrati keisrinna konverentsministriks.

1742. aastast teostas von Brevern asepresidendina koos kantsleri ja Välisasjade kolleegiumi presidendi krahv Aleksei Bestužev-Rjuminiga Venemaa keisririigi Välisasjade kolleegiumi juhtimist. Ta allkirjastas 1741. aastal Austria pärilussõja ajal lepingud Inglismaaga ja 1743. aastal Preisimaaga Venemaa keisririigi nimelt.

Keisririigi välisasjade kolleegiumi asepresidendina osales ta 18. sajandi keskpaiga õukonnaintriigides, erinevate välisriikidega koostööd eelistatavate poliitiliste huvigruppide vahel, von Brevern kuulus koos A. Bestužev-Rjuminiga "Austria-Inglise parteisse" keisririigi õukonnas. von Breverni osalusel saavutati keisrinna Jelizaveta Petrovna õukonnas asunud Prantsusmaa saadiku Jacques-Joachim Trotti de La Chétardie, kes esindas "Prantsuse-Preisi parteid" väljasaatmine Venemaalt, mis nõrgendas nende lobitööd Prantsusmaa ja Preisimaa kuningriigi kasuks Venemaa õukonnas.

Suri 1744. aastal 40-aastaselt.