Öösorr

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Caprimulgus europaeus)
 See artikkel räägib linnuliigist; lindude perekonna kohta vaata artiklit Öösorr (perekond)

Öösorr

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Öösorrilised Caprimulgiformes
Sugukond Öösorlased Caprimulgidae
Perekond Öösorr Caprimulgus
Liik Öösorr
Binaarne nimetus
Caprimulgus europaeus
Linnaeus, 1758
Oranž - suvel Sinine - teadaolev talvitusala Sinised tähed - võimalik talvitusala
Oranž - suvel
Sinine - teadaolev talvitusala
Sinised tähed - võimalik talvitusala

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind. Eesti Ornitoloogiaühing valis öösorri 2019. aasta linnuks[1].

Öösorr on öösorlaste sugukonna tüüpiline esindaja.[2]

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Öösorri eestikeelne nimi tuleb linnu iseloomulikust surisevast laulust, mis võib kesta tundide kaupa.

Ladinakeelne nimetus caprimulgus ("kitselüpsja") (sama tähendusega on ka saksakeelne Ziegenmelker) tuleneb uskumusest, et öösorr käib öösel kitsedest piima imemas[2], misjärel need pimedaks jäävad. See uskumus on täiesti vale, sest nagu linnud üldse, ei joo öösorr kunagi piima, ja kitsed ei muutu sellest pimedaks, et keegi neist piima imeb.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Öösorr on levinud suuremas osas Euroopast (põhjas kuni Arhangelskini) ja parasvöötme Aasiast (põhjas kuni Tomski ja Jenisseiskini, idas Taga-Baikalimaani, lõunas Lääne-Pakistani ja Lõuna-Türgini), samuti Loode-Aafrika rannikul. Ta on rändlind, kes talvitub Aafrikas Saharast lõuna pool, samuti Loode-Indias.[2]

Eestis on öösorr üldlevinud haudelind[2], kelle arvukust on hinnatud 10–20 tuhandele paarile[3].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Öösorri ülapool on pruunikashall tumedate tähnide, mustjate triipudega ja roostekarva varjundiga. Nagu mõned teisedki öösorlased, moodustab öösorri liik kaks sulestiku värvilt erinevat vormi: ühed isendid on hallimad, teised rohkem roostevärvi. Keha alapool on ookrivärvi, peente mustjaspruunide vöötidega. Kurgualuse külgedel on kummalgi pool valge laik. Valge laik on ka kahe äärmise tüürsulgede paari tipus.[2]

Nokalahk on väga suur, aga nokk lühike ja kerge. Suud ümbritsevad harjassuled. Silmad on suured. Tiivad on kitsad, lend kiire ja käratu. Saba on üsna pikk. Jalad on väga lühikesed, varbad on nõrgad. Keskmise varba küünisel on servanaastud, mis moodustavad midagi kammilaadset. Kolju on lamendunud.[2]

Kehapikkus on 26–28 cm, tiiva pikkus 17,5–20 cm, kaal ligi 75 g. Isane on emasest pisut suurem, muus osas suguline dimorfism puudub.[2]

Pesitsemine ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Öösorr
Öösorri munad

Öösorr saabub lõunamaalt levila lõuna- ja kaguosas aprilli lõpus, levila põhjaosas mai algul.[2]

Öösorr võib pesitseda metsas, metsastepis, poolkõrbe põõsastikes ja isegi kõrbete äärealadel. Ta elab ka mägedes, nii metsaga kaetutes kui metsatutes.[2]

Öösorr ei ehita pesa, vaid muneb munad sambla sisse, varisenud lehtedele ja okastele või isegi paljale maapinnale. Alles haudumise ajal võib sellesse kohta moodustuda väheldane pesasüvend. Kuna pesa ei ole, siis saavad öösorrivanemad, kui nad hädaohtu tunnetavad, oma munad teise kohta nihutada.[2]

Enne munemist, aga mõnikord ka pärast munemist toimuvad paarimismängud. Nende käigus on kuulda tasast laulu, mis meenutab kassi nurrumist. Isaslind laseb oma ühetoonilist laulu kuuldavale kuni 5 minutit ja lõpetab selle terava hüüdega, mida korratakse 4-5 korda. Seejärel kostab tiibade laksutamist.[2]

Kurnas on 2 muna, millel on valgel taustal helehallid ja pruunikad laigud. Muna pikkus on 28–37 mm ja läbimõõt 20–24 mm.[2]

Hauduma hakkab öösorr kohe pärast esimese muna munemist. Vaheldumisi hauvad mõlemad vanemad. Saksa ornitoloog O. Heinroth kirjutas, et pärast puhkamist ja toitumist pesa juurde lennanud lind lausa tõukas oma paarilise munadelt minema. Haudumine vältab 17–18 päeva. Pojad kooruvad öösel, aga kuna haudumine algab kohe pärast munemist, siis üldjuhul mitte samal öösel.[2]

Pojad on juba koorudes kaetud tihedate pruunikate udusulgedega. Nad on juba koorudes nägijad. Vanemad toidavad poegi veel pärast seda, kui nood on lennuvõimestunud. Noorlindudel on lühem saba kui vanalindudel. Lõunamaale hakkavad nad lendama augusti lõpul või septembris. Noorlinnud saavad suguküpseks esimesel eluaastal.[2]

Öösorr sulgib kaks korda aastas. Täissulgimine toimub detsembrist veebruarini, mil öösorr talvitub. Osaline sulgimine toimub septembris-oktoobris ja sel ajal vahetub väikesulestik.[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Öösorr lendab pärani avatud suuga, püüdes õhust liblikaid, mardikaid ja teisi suuri putukaid. Ta lendab hommiku- ja õhtuhämaruses tund või poolteist korraga.

Inimesi öösorr eriti ei pelga. Toitu otsides võib ta inimesele üsna lähedale lennata ja pole harvad juhtumid, kus öösorre asulates kohatakse.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]