Campenhausen

Allikas: Vikipeedia
Campenhausenite suguvõsavapp
Vabahärrade ja parunite Campenhausenite suguvõsavapp

Campenhausen (Camphusen, Camphus, Camphuis; vene keeles Кампенгаузен) on Vestfaali ja Hollandi päritolu baltisaksa, Rootsi ja Venemaa aadlisuguvõsa.

suguvõsa pärineb Hollandist, kust asus ümber Lüübekisse. Sealt kolis Hermann Campenhausen 17. sajandi keskpaiku Stokholmi. Tema pojad Lorentz ja Johann Hermann said Rootsis aadlikeks. Hermanni pojapoeg Johann Michael (suri 1747) astus Rzeczpospolita sõjaväeteenistusse ja temast põlvneb Campenhausenite Poola haru. Hulk Campenhauseneid on kantud Liivimaa aadlimatriklisse.

Perekonnale kuulusid eri aegadel Eesti alal Rannu, Uniküla, Uulu, Ülejõe, Uusna, Valguta, Vardi, Jõgeveste ja Juba mõis.

Suguvõsa liikmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]