Camilla

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Camilla Parker Bowles)
Camilla
Sünniaeg Camilla Rosemary Shand
17. juuli 1947 (76-aastane)
Abikaasa(d) Charles III
Lapsed Tom Parker Bowles, Laura Rose Lopes
Koduleht https://www.royal.uk/the-queen

Camilla (Camilla Rosemary Mountbatten-Windsor, endise perekonnanimega Parker Bowles, neiupõlvenimega Shand; sündinud 17. juulil 1947) on Suurbritannia ja veel 14 Rahvaste Ühenduse riigi kuninganna (Charles III abikaasa) alates 8. septembrist 2022.

Enne Walesi printsiga abiellumist oli ta mehe armuke ja seejärel kauaaegne elukaaslane. Walesi printsi abikaasana oli tema tiitel "Walesi printsess", kuid ta eelistas kasutada nimetust "Cornwalli hertsoginna". Šotimaal oli Camilla tiitel "Rothesay hertsoginna".

Perekond ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Camilla Rosemary Shand sündis ja kasvas üles Plumptoni külas. Tema vanemad olid Bruce Shand, endine Briti armee ohvitser ja veinikaupmees, ning Rosalind Cubitt, parun Roland Calvert Cubitti tütar. Camillal on vend Mark ja õde Annabel.

Ta on õppinud Sussexis Dumbrellsi koolis, Kensingtonis Queen's Gate'i koolis ja Šveitsis Mon Fertile'i koolis. Seltskonnadebüüdi tegi ta Londonis 1965. aastal. Nooruses töötas ta aasta Londoni sisekujundajate Sibyl Colifaxi ja John Fowleri juures.

Esimene abielu[muuda | muuda lähteteksti]

1973. aastal abiellus Camilla Shand Andrew Parker Bowlesiga. Neil on kaks last, poeg Tom ja tütar Laura. Lapsed kasvatati üles roomakatoliku õpetuse järgi. Tom õppis Etoni Kolledžis ning Laura lõpetas roomakatoliku St. Mary kooli Shaftesburys. Andrew ja Camilla lahutasid abielu 3. märtsil 1995.

Hertsoginna sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika genealoogi William Adams Reitwiesneri andmetel on Camillas prantsuse, inglise, hollandi, šoti ja ameerika juuri. Ta sugupuu juured ulatuvad 17. ja 18. sajandil Ameerikas Massachusettsis ja Connecticutis elanud Treadway, Barnesi, Jonesi, Goodnow, Alleni, Brazieri jt perekondadeni.

Hertsoginnal on prantsuse-kanada esivanemaid. Ta on Sir Allan MacNabi järeltulija.

Cornwalli hertsoginna vanavanaema oli Alice Keppel, prints Charlesi vanavanaisa, kuningas Edward VII viimane armastus. Hertsoginna sündis kaks kuud enne Alice Keppeli surma. Camilla on George Keppeli kaudu suguluses Suurbritannia telesaate "Kes tahab saada miljonäriks?" esimesena peaauhinna võitnud Judith Keppeliga.

Hertsoginna on William III soosiku Arnold Joost van Keppeli ning Charles II ja tema armukese Louise de Kérouaille ebaseadusliku poja järeltulija.

Suhe Walesi printsi Charlesiga[muuda | muuda lähteteksti]

Walesi printsi ja Camilla suhe algas juba 1970. aastatel, kui nad kohtusid polomatšil. Kumbki polnud siis veel abielus. Suhe lõppes aasta pärast väidetavalt seetõttu, et prints viivitas abieluettepaneku tegemisega. Camilla Shand abiellus 1973. aastal Charlesi vana sõbra armeeohvitser Andrew Parker Bowlesiga.

Sõprus Walesi printsi ja Parker Bowleside vahel jätkus. Oletatavasti oli Parker Bowlesi abielu vabameelne ning mõlemad pooled harrastasid abieluväliseid suhteid. Camillast sai Charlesi armuke ning Andrew võttis enda armukeseks vana sõbranna Rosemary Pitmani, kellest hiljem sai tema teine abikaasa.

Printsi esimene abikaasa Diana süüdistas avalikult Camillat ja Charlesi abieluvälises suhtes ning nimetas seda lahutuse põhjuseks. Eraseltskonnas nimetas Diana Camillat rotveileriks. Diana sõnul oli Camilla enne teda teadnud, et Charles kavatseb Diana naiseks paluda. Prints ja Parker Bowles tegid teineteisele kingitusi ning kasutasid hüüdnimesid "Fred" ja "Gladys". Printsi toetajad väitsid, et abielu lagunemise põhjuseks oli hoopis Diana paranoilisus Charlesi ja Camilla suhtes.

Armulugu tuli avalikkuse ette pärast raamatu "Diana: Her True Story" ilmumist. Raamatule järgnesid kurikuulus telefonikõne Charlesi ja Camilla vahel (nn Camillagate) ning printsi intervjuu televisioonis, kus ta rääkis abielu lagunemisest. Need avaldused muutsid Camilla väga ebapopulaarseks.

Väidetakse, et romaan kestis printsi abielu vältel ning Camilla ja Charles olid koos ka ööl enne Diana ja Charlesi pulma. Suhtekolmnurga tekkimise aeg on täpselt teadmata, kuid arvatakse, et see algas 1980. aastate alguses, tükk aega enne Diana afääri James Hewittiga. Parker Bowlesid lahutasid oma abielu 1995. aastal, pärast seda, kui prints tunnistas abielurikkumise televisioonis üles. Paar oli juba mõnda aega eraldi elanud ja Andrew abiellus varsti uuesti.

Hertsoginnal on residents ka Wiltshire'is, kuid ta elab peamiselt printsi ametlikus elupaigas Highgrove House's. Briti ajalehed teatasid 2005. aasta algul, et ehkki paar polnud veel abielus, maksis Charles naise ehete, rõivaste ja Clarence House'i kahe toa sisustamise eest.

Teine abielu[muuda | muuda lähteteksti]

10. veebruaril 2005 teatati, et Camilla ja Charles abielluvad sama aasta 8. aprillil Windsori lossis ilmaliku teenistuse käigus. 4. aprillil teatati, et laulatus lükkub 24 tunni võrra edasi, kuna prints võtab kuninganna asemel osa paavst Johannes Paulus II matustest.

Teenistus leidis lõpuks aset hoopis Windsori raekojas 9. aprillil 2005 ning sellest võtsid osa kuningapere ja Parker Bowlesi lähedased pereliikmed. Kuningannat ja Edinburghi hertsogit kohal polnud. Kuningakoda põhjendas seda tahtmatusega laulatusel endale tähelepanu tõmmata. Teised põhjendused olid, et kuningannale ei meeldi Camilla ning et ta ei tahtnud tsiviilteenistusel osaleda, kuna on anglikaani kiriku pea. Camilla kandis märgina perekonda vastuvõtmisest kuninganna Elizabethile kuulunud tiaarat.

Kuninganna ja prints Philip olid kohal St. George'i kabelis toimunud teenistusel ning korraldasid vastabiellunutele Windsori lossis vastuvõtu.

Alates abielust on Camilla tiitel "Tema Kuninglik Kõrgus Cornwalli hertsoginna", kuid Šotimaal on ta Tema Kuninglik Kõrgus Rothesay hertsoginna.

Kuninglikud kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast laulatust võttis hertsoginna enda kanda kuninglikke kohustusi, nende hulgas saatis ta Walesi printsi üritustel. Hertsoginna on teinud eravisiite ja külastanud üht Southamptoni haiglat. 2005. aasta juunis ilmus ta esimest korda koos teiste kuningliku perekonna liikmetega Buckinghami palee rõdule.

Pärast Londoni terrorirünnakuid 2005. aasta juulis külastasid hertsoginna ja prints kannatanuid St. Mary haiglas Paddingtonis. Novembris käis paar ringreisil Ameerika Ühendriikides. See oli Camilla esimene välisreis kuningakoja liikmena. Märtsis 2006 käisid prints ja Camilla kuninglikul visiidil Egiptuses, Saudi Araabias ja Indias. Pikk reis õnnestus suurepäraselt ning Camilla vastupidavust ja lihtsat meelelaadi kiideti.

Tiitlid ja positsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast kihlumist sai temast Cornwalli hertsoginna, Šotimaal aga Rothesay hertsoginna. Camillal oli õigus Walesi printsessi tiitlile, kuid ta otsustas seda mitte kasutada.

Elizabeth II paigutas Camilla Suurbritannia õukonnakalendris neljandale kohale iseenda, printsess Anne'i ja Kenti printsessi Alexandra järele. Tavaliselt on monarhi minia teisel kohal, Camilla oli aga kahe koha võrra allpool, kuna Anne ja Alexandra on sünnilt printsessid, tema aga hertsoginna.

Clarence House on märkinud, et kui Charlesist saab kuningas, hakkab Camilla tiitel olema Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (HRH The Princess Consort), mitte kuninganna. Aasta pärast pulmi tehtud uuringu kohaselt soovis Camilla saamist kuningannaks ainult 21%, 56% pooldab tema nimetamist kuninga abikaasaks.

Kuninganna[muuda | muuda lähteteksti]

Otsustava pöörde Camilla kuningannaks saamise väljavaadetesse tõi aga Elizabeth II oma troonile asumise 70. aastapäeva puhul 2022. aasta veebruari alguses tehtud avaldusega. 95-aastane Elizabeth II väljendas nimelt selgesõnalist soovi, et tema lahkumise järel tunnistataks kuningaks prints Charles ja tema abikaasa Camilla saaks täieõiguslikuks kuningannaks (Queen Consort).[1] Camilla sai kuningannaks pärast Elizabeth II surma 8. septembril 2022 ja krooniti 6. mail 2023 koos Charlesiga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]