CD (klassifikatsioon)
CD-rakkude pinnatunnuste klassifitseerimissüsteem (inglise cluster of differentiation; lüh CD) on rakkude pinnal ekspresseeruvate antigeenide numbrilise märgistamise ehk klassifitseerimissüsteem.[1]
CD-klassifikatsioonisüsteem kooskõlastati 1982 aastal Pariisis peetud 1st International Workshop and Conference on Human Leukocyte Differentiation Antigens (HLDA) konverentsil.
Algselt kasutati laborites CD-klassifitseerimissüsteemi valdavalt leukotsüütide antigeenide numbrilise märgistamise ehk klassifitseerimissüsteemina[2], hiljem lisandusid ka teised rakud.
Inimestel on klassifitseeritud 350 CD-markerit (2009) (näit CD1, CD2, CD3, CD4, CD5, CD7, CD8, CD9, CD10, CD11c, CD46, ... , CD150, CD152, CD279,...).
CD-d ehk diferentseerumise markerid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis CD-diferentseerumise markerid
CD-d ehk CD-molekulid täidavad organismis erinevaid ülesandeid, osaledes nii signaalrakkude, retseptoritena, osad vajavad diferenseerumiseks ensüümide kaasabi ja osad markerid leiavad kasutust kliinilises meditsiinis.
Harilikult loetakse või mõõdetakse rakkude diferentseerumise markereid vooltsütomeetria meetodil. Rakkude populatsioon tähistatakse kas '+' või '-' märgiga. Kui eristunud molekul avaldub raku pinnal lisatakse molekuli tähisele ülaindeksiga '+'. Kui diferentseerunud molekuli pinnal diferentseerumise markerit ei tuvastata siis lisatakse molekuli tähisele ülaindeksiga '-'. Näiteks "CD34+ CD31-" on rakk, mille pinnal on ekspresseerunud CD34, kuid mitte CD31 molekul. Diferentseerumismarkereid võidakse kirja panna ka järgmiselt: CD3+CD8- lümfotsüüdid.
Osade rakupopulatsioonide kohta kasutatakse variatsioonide ära märkimiseks ka tähiseid hi, mid või low.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 111:2004.
- ↑ Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 43, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
Välisalliad[muuda | muuda lähteteksti]
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Cluster of differentiation seisuga 04.03.2014.