Budistlik eetika

Allikas: Vikipeedia

Budistlik eetika ehk kõlblus (paali k. sīla) on Gotama Buddha õpetuse teostuse fundamentaalne alus. Budistlik eetika baseerub Buddha poolt antud käitumisjuhistele, mille eesmärgiks on anda üldraamistik virgumisele viivatest oskuslikest  tegudest.

Kõlblus on ka "Seadmuseratta käimapanemise suutras" (Paali k. Dhammacakkappavattana Sutta, SN 56.11) toodud kaheksaosalise tee  (paali k. aṭṭhaṇgika magga) teise jaotuse 3. – 5. osa sisu kokkuvõttev nimetus, mille moodustavad ‘õige kõne’, ‘õige tegu’ ja ‘õige eluviis’.

Budistliku eetika mudeliks kõlbluse teostamisel on Buddha poolt toodud vastavad käitumise juhised.

Viis käitumisjuhist (paali k. pañca-sikkhāpada)  vastavad  viiele kõlblusejuhisele (paali k. pañca-sīla’le).

Kümnene sikkhāpada (dasa-sikkhāpadaṃ või dasa-sikkhāpadāni) sisaldab lisaks viiele kõlblusjuhisele veel viit käitumisjuhist (mis pole sīla!) ja vastab nunnade (paali k. sāmaṇerī) kümnele kohustusele.

Kuigi Paali kaanonis ehk Tipiṭaka’s pole otseselt kusagil mainitud kaheksast sikkhāpada’t mida nimetatakse aṭṭhangika uposatha’ks, on see budismis suhteliselt laialt levinud.

Pāṭimokkha, mis on kõige täiuslikumas vormis munkadele ja nunnadele järgimiseks mõeldud reeglite nimestik, sisaldab 150 käitumis- või teostusjuhist (paali k. diyaḍḍha-sikkhāpada-sata) ehk sikkhāpada’t, mida kõik kloostrikogukonnad peaksid traditsiooni kohaselt igal täiskuu päeval (uposatha või upavasatha) ühiselt ette kandma. Sangha täisliikmetest mungad ja nunnad järgivad vabatahtlikult Vinaya Piṭaka’s toodud käitumisjuhiseid, mis sisaldab kokku 277 juhist munkadele (bhikkhu) [150 sikkhāpada’t + 75 sekhiya’t + 2 aniyata’t]  ja 311 juhist nunnadele (bhikkhunī), mis puudutavad kaheksat klassi eksimusi ja on jaotatud karistuste tõsiduse alusel. Kõrgeima kõlbelise puhtuse (sīla-visuddhi) saavutamine eeldab sangha täisliikmetelt neljakordse sīla (cattāro sīlakkhandhā) järgimist.

Käitumis- ja kõlblusjuhised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kümme kõlblusjuhist (dasa-sīla) või ka head iseloomu omadust (mitte käsku!) on:

  1. Hoidumine võtmast elu (paali k. pāṇātipātā veramaṇī)
  2. Hoidumine võtmast seda, mida pole antud (paali k. adinn'ādānā veramaṇī)
  3. Hoidumine abielurikkumisest (paali k. abrahmacariyā veramaṇī ehk kāmesu micchā-cārā)
  4. Hoidumine valelikust kõnest (paali k. musāvādā veramaṇī)
  5. Hoidumine laimavast kõnest (paali k. pisuna-vācāya veramaṇī)
  6. Hoidumine karmist või ebaviisakast kõnest (paali k. pharusa-vācāya veramaṇī)
  7. Hoidumine kergemeelsest mõttetust lobast (paali k. samphappalāpā veramaṇī)
  8. Hoidumine ahnusest/saamahimust (paali k. abhijjhāya veramaṇī)
  9. Hoidumine pahatahtlikkusest (paali k. byāpādā veramaṇī)
  10. Hoidumine valedest vaadetest (paali k. micchādiṭṭhiyā veramaṇī)

Viis kõlblusjuhist (paali k. pañca-sīla) sisaldavad lisaks dasa-sīla’s toodud neljale esimesele kõlblusjuhisele viiendana hoidumine igasugusest loiust olekust mis kaasneb joovastavate jookidega ehk hoidumist kõikide meelt joovastavate, uimastavate ja hägustavate ainete ja jookide tarvitamisest (paali k. surā-meraya-majjapamāda-ṭṭhānā veramaṇī). Pañca-sīla on eeskätt mõeldud ilmikutele, selleks, et teostada Buddha õpetust ilma maailmast eraldumata.

Viis käitumisjuhist (paali k. pañca-sikkhāpada) vastavad viiele kõlblusjuhisele (pañca-sīla).

Kümme käitumisjuhist (paali k. dasa-sikkhāpada) mis on mõeldud järgimiseks noviitsidele ehk noormunkadele ( paali k. sāmaṇera) ja noornunnadele ( paali k. sāmaṇerī) ning sisaldab lisaks viiele käitumisjuhisele veel viit juhist:

6.  Hoidumine ebasobival ajal (keskpäevast koiduni) söömisest (paali k. vikāla-bhojanā-veramaṇī)

7.  Hoidumine ilmalikest meelelahutustest (paali k. nacca-gītavādita-visūka-dassanā-veramaṇī)

8.  Hoidumine  võiete/kosmeetika kasutamisest ning enese ehtimisest (paali k. mālā-gandha-vilepana-dhāraṇa-maṇḍana-vibhūsanaṭṭhānā-veramaṇī)

9.  Hoidumine magamisest suures/kõrges voodis (paali k. uccā-sayana-mahā-sayanā-veramaṇī)

10. Hoidumine kulla ja hõbeda (raha) vastuvõtmisest (paali k. jātarūpa rajata-paṭiggahaṇā-veramaṇī).


Sīla 5. ja 10. jaotus on toodud Saṃyutta’s ja vastab Niddesa’s toodule. Sāmaṇera-sikkhāpada 6. - 10. juhised vastavad ka Brahma võrgu Suutras (Brahmajāla Sutta DN 1) toodud Buddha enda käitumise kirjeldustele.[1]

Juhiste kokkuvõtlik tabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhised

Viis kõlblusjuhist (pañca-sīla)

Viis käitumisjuhist (pañca-sikkhāpada)

Kümme kõlblusjuhist (dasa-sīla)

Kümme käitumisjuhist (dasa-sikkhā-pada)

Hoidumine tapmisest

x

x

x

x

Hoidumine varastamisest

x

x

x

x

Hoidumine abielurikkumisest

x

x

x

x

Hoidumine valetamisest

x

x

x

x

Hoidumine laimamisest

x

Hoidumine karmist kõnest

x

Hoidumine mõttetust lobast

x

Hoidumine ahnusest

x

Hoidumine pahatahtlikkusest

x

Hoidumine valedest vaadetest

x

Hoidumine meelehägustajatest

x

x

x

Hoidumine valel ajal söömisest

x

Hoidumine meelelahutustest

x

Hoidumine võietest, ehetest

x

Hoidumine suurest voodist

x

Hoidumine raha vastuvõtmisest

x

Budistlik ärieetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

‘Kauplemise suutras’ (paali k. Vaṇijjā Sutta, AN 5.177) on toodud ära ka 5 ametit, mida budistliku eetika kohaselt ilmikjärgija ei tohiks pidada:

1)   Kauplemine relvadega (paali k. satthavaṇijjā)

2)   Kauplemine elusolenditega (paali k. sattavaṇijjā)

3)   Kauplemine lihaga (paali k. maṃsavaṇijjā)

4)   Kauplemine alkoholiga (paali k. majjavaṇijjā)

5)   Kauplemine mürgiga (paali k. visavaṇijjā)[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://andruskahn.blogspot.com/2012/11/oilis-kaheksaosaline-tee-4-oige-tegu.html
  2. http://andruskahn.blogspot.com/2012/11/5-oige-eluviis-samyak-ajiva.html

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]