Bruno's Dream

Allikas: Vikipeedia

"Bruno's Dream" on Iris Murdochi kaheteistkümnes romaan. See ilmus 1969.

Murdoch oli selle romaaniga 1970. aasta Bookeri auhinna nominentide seas.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Londonis. Peategelane on voodisse aheldatud surev vanamees Bruno. Ta on kaotanud autonoomia, ja mis hullem, tunde, et väärib armastust. Teda hooldab ainult tema väimees Danby, surnud tütre Gweni lesk ja tema ettevõtte pärija. Nad ei taju oma suhet armastusena. Bruno on üsnagi mõistuse juures. Ta piinab end mõtetega minevikust, pojast, kes on temast võõrdunud, rasedast miniast Dianast, keda Bruno ei võtnud omaks ja kes ootamatult suri, ja kõige rohkem oma abikaasast Janiest, kelle ta oli reetnud teise naise Maureeni pärast ja kelle surivoodile ta ei läinud, kartes etteheiteid. Peale mõtete sisustab tema üksindust pisut alkoholi ja margikogu. Teda piinab eelkõige mõte, et temast on saanud koletis, olend, kes ei vääri armastust. Ta huvitus noorena ämblikest, ja tunneb end nüüd ämblikuna, ning tunneb, et kui naine või tütar või minia oleks elus, nad ei armastaks teda.

Danby toob tema hooldajaks majja Adelaide'i, kelle poolt Bruno kogeb mitteseksuaalset armastust, tunnistades ja aktsepteerides seda imestuse ja tänulikkusega. See, et teda armastati, näitas talle, et teda on võimalik armastada. Ta pooleldi lootis ja pooleldi taipas, et Janie oli kutsunud ta oma surivoodile selleks, et andestada ja temaga koos olla. Minevik hakkas talle lohutust pakkuma. See võimaldas meeleheite asemel minia pärast aktsepteerida oma süüd.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]