Brjanski rinne

Allikas: Vikipeedia
Brjanski rinne
Tegev 16.08 1941; 24.12 1941; 28. märts 1943–10.11 1941; 12.03 1942; 10. oktoober 1943
Kuuluvus Nõukogude Liit Teisest maailmasõja idarinde Punaarmeest
Haru Nõukogude Liit Tööliste ja Talupoegade Punaarmee
Suurus armeegrupp
Lahingud Teise maailmasõja idarinne:
Moskva lahing
Kurski lahing

Ülemad
Praegune ülem -
Nõukogude Liit Andrei Jerjomenko
Nõukogude Liit Georgi Zaharov
Nõukogude Liit Jakov Tšerevitšenko
Nõukogude Liit Filipp Golikov
Nõukogude Liit Nikandr Tšibisov
Nõukogude Liit Konstantin Rokossovski
Nõukogude Liit Maks Reiter
Nõukogude Liit Markian Popov

Brjanski rinne (vene keeles Брянский фронт) oli Teises maailmasõjas idarindel võidelnud Nõukogude Liidu väeüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Brjanski rinne moodustati 16. augustil 1941. Koosnes 13. ja 50. armeest, 23. augustil anti rinde alluvusse veel 3. ja 21. armee. Septembri algusest alates ründas rinne ebaõnnestunult Saksa 2. tankigrupi tiiba. Oktoobri alguses alanud operatsiooni Taifuun käigus piirati sisse ja hävitati enamik rinde vägesid Brjanskist põhjas ja lõunas.

Brjanski lahingud (30. septembrist 23. oktoobrini 1941)
Vjazma ja Brjanski lahingud, 1941

Rünnates laial rindel Smolenskist Brjanskini, murdsid kolm Saksa tankigruppi Reinhardti 3. tankigrupp, mille suund oli põhja läänerinde kaitse vastu, Guderiani 2. tankigrupp Brjanski rinde kaitse vastu lõunasse ja Höpneri 4. tankigrupp, suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) Vjazma kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) Brjanskist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja Brjanski rinde vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud Rževi, Kalinini, Brjanski, Vjazma, Orjoli ja Kaluga. Rinne saadeti laiali 10. novembril 1941.

24. detsembril 1941 moodustati Brjanski rinne uuesti 61., 3. ja 13. armee vägedest. Detsembrist 1941 kuni veebruarini 1942 osales pealetungioperatsioonil Orjoli suunas. 7. jaanuaril andis Stalin käsu minna kõikidel rinnetel üldpealetungile, kontsentreerudes peamiselt väegrupp Mitte vastu, kuid ka rünnata sakslasi Leningradi, Staraja Russa, Orjoli, Harkovi ja Krimmi piirkondades. 1942. aasta suvel ja sügisel oli kaitsepositsioonidel Tuula ja Voroneži rajoonis. Jaanuaris-veebruaris 1943 osales Voroneži-Kastornoje operatsioonis. Rinne saadeti laiali 12. märtsis.

Saksa vägede pealetungisuunad Kurski lahingus, 1943

Brjanski rinne moodustati uuesti 28. märtsil 61., 3. armeest ja 15. õhuarmeest. 1943. aasta juulist kuni augustini osales Kurski lahingus ja augustist alates osales Orjoli pealetungioperatsioonis.

Rinne saadeti 10. oktoobril laiali. Rinde 3., 11., 50. ja 63. armee viidi keskrinde käsutusse ning rinde staabist 11. kaardiväe armee ja 15. õhuarmeed kasutati Balti rinde moodustamiseks.

Ülemjuhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kindralleitnant Andrei Jerjomenko (16.08.1941–13.10.1941)
  • Kindralmajor Georgi Zaharov (14.10.1941–10.11.1941)
  • Kindralpolkovnik Jakov Tšerevitšenko (24.12.1941–2.04.1942)
  • Kindralleitnant Filipp Golikov (2.04.1942–7.07.1942)
  • Kindralleitnant Nikandr Tšibisov (7.07.1942–13.07.1942)
  • Kindralleitnant Konstantin Rokossovski (14.07.1942–27.09.1942)
  • Kindralleitnant Maks Reiter (28.09.1942–12.03.1943)
  • Kindralpolkovnik Maks Reiter (28.03.1943–5.06.1943)
  • Kindralpolkovnik Markian Popov (6.06.1493–10.10.1943)