Britpop

Allikas: Vikipeedia

Britpop tekkis Briti muusikamaastikul 1990. aastatel vastukaaluks USA muusikale, eelkõige grungele. Britpopi eeskujuks oli briti popiklassika: 1960. aastate kitarrimuusika (The Beatles, The Kinks, The Who), 1970. aastate glämmrokk (T-Rex), 1970. aastate lõpu – 1980. aastate alguse postpunk (Joy Division, The Smiths, The Jam) ja uusromantikud (Duran Duran). Britpopi vahetuteks eelkäijateks olid nn. Madchesteri ansamblid The Stone Roses, Happy Mondays ja Inspiral Carpets. Mitmekesistel eeskujudel baseeruv Britpop-muusika oli paljuski retro ning Britpop polnud muusikaliselt kuigi ühtne, selle sildi alla koondati erinevaid bände diskomõjulisest Pulpist rokkiva Supergrassini.

Britpopi kuulsaimad esindajad olid irooniline The Kinksi laadis popansambel Blur ja eelkõige The Beatlesit endale eeskujuks seadnud rokkgrupp Oasis, kes võistlesid 1990. aastate keskpaigas parima Britpop-bändi loorberite pärast. Konkurentsis jäi peale Oasis, kelle „(What's the Story) Morning Glory?“ (1995) on tuntuim Britpop-album ja kõigi aegade müüdumaid briti albumeid üldse. Ainsa Britpop-artistina saavutas Oasis laiemat edu ka USAs.

Teised olulisemad Britpopi ansamblid on Suede, The Verve, Elastica, Lush ja The Boo Radleys. Britpopi ajastu lõppes koos 90ndatega, hilisema muusika kohta seda terminit eriti ei kasutata.